"Pealtnägija": saladokumendid paljastasid korralageduse Eesti Energias
Kõige põnevam ja kõnekam osa mahukast dokumendipakist on Eesti Energia riskijuhtimise- ja siseauditi teenistuse kontrolliaruanded, mis on mõeldud ainult ettevõttesiseseks kasutamiseks. Neid memosid näevad vaid kümmekond Eesti Energia tippjuhti ja spetsialisti ning need dokumendid kirjeldavad praaki ja probleeme suurkontserni sees, millest ka selle valdkonna staažikatel spetsialistidel varem aimugi polnud, vahendavad ERR Uudised ETV saadet "Pealtnägija".
Dokumendid paljastavad ühe probleemina ehk valed lähteandmed mõõtepunktis.
"Pealtnägija" käsutuses olevas kontserni dokumentatsioonis pealkirjaga Hea Teenindus 2011 seisab selgelt, et valede algandmete probleeme esines 2008/2009 majandusaastal umbes 200 korda, sealhulgas 80 juhtumit, kus arvestid paigaldati risti ja 50 juhtumit, kus võeti aluseks vale ülekandetegur.
Saladokumentidest selgusid ka nn unustatud objektid, kus EE oli erinevatel põhjustel kaotanud oma vaateväljast hulga objekte, kus tegelikult sai voolu edasi tarbida.
Dokumentides paljastus ka probleem, millest lai üldsus seni midagi ei tea ehk mõõteseadmete, eriti arvestikellade rikkelisus.
Ettevõtte sisearuandluses on mitmel pool kirjas, et probleem süveneb. Aastatel 2008-2009 registreeriti üle 11 000 kliendijuhtumi, millest üle 8000 olid just rikked ja hälbed energiakoguste mõõtmisel, aastatel 2009-2010 oli see näitaja juba üle 10 000. Sellest lõviosa on rikkis või vananenud kellad, mis on eriti tundlikud viimastel aastatel valitsenud talvepakase suhtes.
Ükskõik kui palju rikkis kelli ka päris täpselt pole, siis kõige üllatavam tundub fakt, et Eesti Energia püüab neid viimase võimaluseni mitte välja vahetada. Nii on "Pealtnägija" valduses kogu suurkontserni riskide tabel, kus mainitakse koguni kahes kohas vanade ja ebatäpsete mõõteseadmete probleemi, kuid mõlemas punktis seisab mustvalgel: "Seadmete uuendamine ei ole piisavalt prioriteetne projekt".
Eesti Energia jaotusvõrgu kadu oli 2000. aastate alguses 14%, tänavu 6,6% ehk kümne aastaga on kaod vähenenud poole võrra. Kuid ka see 6,6% on 13,5 miljonit eurot ehk umbes 210 miljonit krooni.
Jaotusvõrgu kommentaar
Tänane "Pealtnägija" saade käsitles aastaid tagasi toimunud sündmusi ja Eesti Energia 2009. aasta siseauditis tuvastatud puudusi ning järeldas nende põhjal, et ettevõttes ei pöörata probleemidele piisavalt tähelepanu. Kuna see väide ei ole tõene ja saatelõik sisaldas ka faktivigu, täpsustab Jaotusvõrk järgmist:
1. "Pealtnägija" toimetuseni on jõudnud Eesti Energia siseauditi aruanne, mida koostatakse kõigi Eesti Energia ettevõtete ja äriüksuste tegevuse kohta regulaarselt. Kontrolli peamine eesmärk on tagada, et probleemidele pööratakse aegsasti tähelepanu. Igale aruandes kaardistatud
puudusele leitakse alati lahendus ning puuduste kõrvaldamist kontrollitakse järelauditiga. Kõik saates käsitletud aastaid tagasi toimunud juhtumid on tänaseks lahendatud, nende tekkepõhjused on teada ja nende kordumine ebatõenäoline. Seega on tegemist ajaloo prügikastis sobramisega.
2. "Pealtnägijas" elektrikadu põhjustavate näidetena esitletu – valed andmed infosüsteemides ja sõlmimata jäänud lepingud – on seotud aastaid tagasi tehtud inimlike eksimustega, mille kordumise tõenäosust on Jaotusvõrk oma protseduuride täiustamisega oluliselt vähendanud. Loos kasutatud konkreetsed juhtumid pärinevad 2001. aastast, sest täna ei ole selliste kaasuste tekkimine võimalik. Kui leping lõpeb ja tarbimiskohale ei sõlmita uut lepingut, alustab Jaotusvõrk täna 30 päeva möödudes elektriühenduse katkestamise protsessi.
3. 2010. aastal oli Jaotusvõrgu elektrivõrgu kadu kõigi aegade madalaim ehk 6,6% kogu elektrivõrku läbivast energiast. Sellest ligi 4% moodustab tehniline kadu, mis esineb kõikides elektrivõrkudes üle maailma, sest osa elektrist muundub transportimisel paratamatult soojuseks. Ülejääv 2,6% on kommertskadu ehk ebaseaduslik elektritarbimine, mis veel 2000. aastal ulatus ligi 10%-ni. Kadude alandamine on toimunud eelkõige ebaseadusliku tarbimise vähendamise teel.
4. Kui elektrienergiat tarbitakse lepinguta, tarbitakse seda ebaseaduslikult. Ebaseaduslike tarbimiskohtade leidmisega tegeleb Jaotusvõrgus igapäevaselt ligi 40 inimest ning kõikidel avastatud juhtudel on enamasti tegu teadliku ja tahtliku ebaseadusliku tarbimisega ehk elektrivargusega. Just varguste avastamisele on Jaotusvõrk suunanud viimasel kümnel aastal oma tähelepanu ja saavutanud seeläbi kommertskao ülimadala taseme. Eelmisel aastal tuvastas Jaotusvõrk ühes kuus keskmiselt 100 objekti, kus tarbiti elektrienergiat tahtlikult ebaseaduslikult.
5. Jaotusvõrgul on selge ülevaade oma võrgus elektrit tarbivatest objektidest, unustatud objekte Jaotusvõrgu andmebaasides ei leidu. 2005. aastal toimunud andmebaaside korrastamisel täpsustati lepingute andmeid nagu aadress või mõõteseadmete lähteandmed, aga ühtegi objekti selle käigus andmebaasist ei kustutatud.
6. Jaotusvõrk haldab üle Eesti kokku ligi 650 000 mõõtepunkti, millest on päeva ja öö tariifi vahetava arvestikellaga varustatud 150 000. Ettevõte tegeleb nii rikkis kellade asendamise kui ka vananenud kellade ennetava vahetamisega. Näiteks vahetatakse sel aastal plaanilise ennetava tegevusena välja 11 675 vananevat arvestikella. Kõik kellade vahetamisega seotud kulud kannab alati Jaotusvõrk, mitte elektritarbija.
7. Rikkis kell võib moonutada elektri päevase ja öise tarbimise suhet, mitte aga tarbitud elektrienergia koguseid. Rikkis kella avastamise puhul teeb Jaotusvõrk kliendile eelnevate perioodide pealt tagasiarvestuse, sest varasemate perioodide tarbimisandmed näitavad ära
hetke, mil öö ja päeva tariifi suhe paigast liikus. Jaotusvõrk kontrollib arvestikelli taatlemata arvestite vahetamise ja mõõtepunktis teostatavate tööde käigus. Rikkis arvestikelladest saab ettevõte infot ka elektritarbijatelt tulnud teadete kaudu.
Jaotusvõrgus tegeletakse igapäevaselt kõigi ilmnevate puuduste lahendamisega. Ehkki inimlikke vigu ei saa kunagi täielikult välistada ja niisamuti esineb tõrkeid tehniliste seadmetega, pööratakse tähelepanu igale eksimusele või tehnilisele probleemile, selgitatakse välja selle tekkepõhjus ning võimalusel viiakse sisse ka muudatusi, et taolist olukorda tulevikus vältida. Sel samal põhjusel viiakse ettevõttes mitu korda aastas läbi ka Eesti Energia sisekontrolli auditeid.
