Elektri hinna saatus on segane

Ametnikud ei oska öelda, kas elekter kallineb või odavneb pärast 35% elektrituru avanemist aastal 2009.

“Need küsimused eeldavad põhjalikele analüüsidele toetuvaid vastuseid,” põikleb Eesti ja Euroopa Liidu liitumisläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht, välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann vastamisest kõrvale ja soovitab pöörduda energeetika töögrupi poole, mida juhib Einari Kisel, majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja kohusetäitja, kirjutab Eesti Päevaleht.

Streimann juhib tähelepanu sellele, et elektri hinna määrab energiainspektsioon, aga analüüse tuleks küsida majandusministeeriumist ja et mingi osa nendest võib olla ka ärisaladus.

Energiapeatüki kohta käiv sõnastus “ajutiselt suletud” on Euroopa Liidu Infosekretariaadi juhataja Hannes Rummu sõnul formaalse tähendusega, sest kui ei teki põhjust energeetikapeatükki uuesti avada, jääbki see suletuks.

“Elektrituru 35% avanemine 2008. aasta lõpus kodutarbijaid otseselt ei mõjuta,” on Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel veendunud. Pikemas perspektiivis mõjutavad tema sõnul elektri hinda investeeringud, mis tehakse Narva elektrijaamadesse ja elektrivõrkudesse.

Elektri hind tööstustarbijatele sõltub Peegli sõnul tarbitava elektri kogusest, sest ühtset hinda suurtarbijatele ei ole.

Ka Einari Kisel majandusministeeriumi energeetikaosakonnast ei julge veel prognoosida, mis juhtub tööstustarbijate elektrihinnaga turu avamisel, sest valdavalt on elektrituru avanud riikides hinnad kuni 5% langenud, kuid on ka riike, kus hinnad on samapalju tõusnud.

“Kuigi tehniliselt saaks peaaegu Eestisse osta elektrit Venemaalt, Lätist ja Leedust, on see seotud probleemidega,” ütles Kisel. Venemaa ei ole elektriturgu avanud. Kui riigid vastastikku elektriturgu ei ava, siis on EL reeglite järgi turu avanud liikmesriigil õigus rakendada meetmeid impordi tõkestamiseks, mida Eesti ka uue elektrituru seaduseelnõu alusel teeb.