Kaubeldavad kogused jäid elektribörsi avamise alguskuude tasemele, teatas Elering.

NPS Eesti hinnapiirkonnas müüdi veebruaris kokku 355 gigavatt-tundi elektrit, mis on võrreldes jaanuariga oli jaanuari 518 gigavatt-tunniga võrreldes 29 protsenti vähem.

Eksport Soome langes 34 protsendi võrra 173 gigavatt-tunnile, Lätti ja Leetu liikunud kogused jäid jaanuariga samale tasemele, vastavalt 24 gigavatt-tundi ja 4 gigavatt-tundi.

Ostetud kogused vähenesid võrreldes jaanuariga ligi 29 protsendi võrra 182,3 gigavatt-tunnile ning Eesti sisetarbimisest moodustasid need 19,4 protsenti (jaanuaris 27 protsenti).

Ligi kolm korda ehk 24 gigavatt-tunnini suurenes import Leedust, kuna sealse elektribörsi keskmine hind oli kuu kokkuvõttes Eesti omast madalam. Mõju avaldasid ka avariilised väljalülitumised Eesti ja Balti elektrijaamades, mil elektrienergiat osteti sisse Leedust.

Kuna NPS-i Soome hinnapiirkonna hind on jätkuvalt märgatavalt kõrgem NPS-i Eesti piirkonna omast, oli Estlinki ühenduse võimsusvoog kogu veebruari jooksul suunaga Eestist Soome ning 99 protsenti ajast kasutusel maksimaalsel tasemel. Eleringi hinnangul näitab see, et nõudlus elektrienergia importimiseks Soome on jätkuvalt suurem, kui ühendusvõimsused seda võimaldavad.

NPS Eesti keskmine hind oli veebruaris 47,7 eurot megavatt-tunni kohta, mis oli jaanuariga võrreldes 10,5 protsenti kõrgem. Kõrgema hinna põhjustas oluliselt külmem kuu keskmine temperatuur, mis eriti veebruari kolmandal ja neljandal nädalal tõi kaasa elektrienergia tarbimise kasvu. Samal ajal oli hind Estlinki katkestuse tõttu väga kõikuv, jäädes kogu kuu jooksul vahemikku 30–83 eurot megavatt-tunni kohta.

Vaatamata suurele elektrienergia nõudlusele veebruari kolmandal ja neljandal nädalal oli elektrienergia hind vabaturu klientidele Eesti hinnapiirkonnas Eleringi hinnangul keskmisest soodsam. Selle tingis Eleringi hinnangul Estlinki merekaabli väljalülitumine 15. veebruaril, mistõttu ei olnud võimalik müüa elektrit kõrgema hinnaga piirkonda kokku kaheksal päeval.

Kuna NPS Soome hinnapiirkonna hind on olnud viimastel kuudel tunduvalt kõrgem kui NPS Eesti hinnapiirkonna hind, ei olnud Eleringi hinnangul Eesti turuosalistel motivatsiooni toota maksimumvõimsusel, et turule müüa. Samuti oli seoses külmade ilmadega vähenenud ekspordiks vajalike vabade tootmisvõimaluste olemasolu.

NPS Soome hinnapiirkonna keskmine hind langes jaanuariga võrreldes 6,3 protsenti ehk 68,92 eurole megavatt-tunni kohta. Vahe Eesti ja Soome hindade vahel vähenes, jäädes siiski ligi 17 euro juurde megavatt-tunni kohta. Põhjamaade hüdroreservuaaride täituvus oli ka veebruaris viimaste aastakümnete madalaimal tasemel, jäädes kaheksanda nädala lõpuks alla 26 protsendi.