Kusagil Koidula või Narva piiripunkti ja Kärknas asuva kütuseterminali vahel rong peatub, vaguni õhutusklapi kaudu lükatakse sisse voolik ning vooliku kaudu hakkab voolama tonnide kaupa bensiini või diislit lähedalseisvasse tsisternveokisse. Kütus läheb mustale turule ja riik jääb ilma kümnetest tuhandetest kroonidest aktsiisi- ja käibemaksust.
Tartu tolliinspektuuri tolliteenuse talituse vaneminspektori Andrus Keerbergi ja inspektuuri juhataja Üllar Reino sõnul seisab kütusevarguste taga sisseõlitatud süsteem. Kütusevaraste jõuku pole aga tõenäoliselt tabatud, sest alles augustis avastas inspektuur 6,5 tonnise kütusekao.
Kui Eesti Raudtee esitab tollile kauba saatedokumendi, siis on seal kirjas, et tisternis on näiteks 53 tonni diislikütust. Veose sihtpunktis Kärknas teeb aga sõltumatu ekspert kõigile vagunitele kontrollmõõtmise ning avastab, et ühes vagunis on jäänud kütust 10 tonni võrra vähemaks.
Tolliameti juristi Jaak Siimu sõnul tegi tolliamet kütuse kadumisest tingitud ettekirjutusi Eesti raudteele ka varem, aga raudtee hakkas neid vaidlustama alles eelmise aasta märtsist. Seaduse järgi vastutab Eesti Raudtee veetava kauba säilimise eest. Eesti Raudtee ei ole aga varastatud kütuse pealt maksude maksmisest huvitatud, vaidlustades kohtus 18 tolliameti ettekirjutust.
Ettekirjutused puudutavad 18 kütusevagunit, kust on eelmise aasta jaanuari ja tänavuse juuni vahelisel ajal kaduma läinud enam kui 110 tonni kütust. Kuni tänavuse aastani võitis kõik kohtuasjad tolliamet.
Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Margus Värav ütles, et kui mullu varastati Eesti Raudtee vagunitest 656,9 tonni kütust, siis tänavu on vargusi olnud vaid 95,8 tonni ulatuses, millest 59,1 tonni varguse toimepanijad on tabatud.
