Veskimägi: Läti suurvesi lõi Eestis elektrihinna alla

Eesti põhivõrguettevõtte Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutas oma blogis, et kevadise suurvee toel Lätis toodetava hüdroenergia liikumine Eestisse on alandanud keskmise elektrihinna börsil vahemikku 30–40 eurot megavatt-tunni kohta.

Suurvee ajal on Läti elektrisüsteemi saldo pidevalt 700–800 megavatiga plussis. "See on raha, millega suuresti Valgevene lõpututest soodest pärit vesi panustab Läti väliskaubanduse bilansi tugevdamisse," ütles Veskimägi, vahendab BNS.

Ta lisas, et kui tavaliselt on Lätis suvel ja hilissügisel elektri defitsiit, sest soojusjaamadel ei ole töötamiseks piisavat soojuskoormust ja Daugaval ei ole piisavalt vett, siis kevadeti muutub Läti tänu suurveele ühel hetkel importivast elektrisüsteemist suureks eksportijaks. Eesti muutub omakorda eksportivast süsteemist importivaks.

Veskimägi sõnul on argipäevadel olnud Lätist kaubanduslike koguste eksport Eestisse ligi 150–200 megavatti, päeval impordib Eesti vähem, öösel rohkem. Nädalavahetusel ulatus import 350–400 megavatini.

"Mõneti on see parim näide ühiskondade sotsiaal-majanduslikust võidust, kui integreerida elektrisüsteeme, elektritootmise viise ja turge. Suurem süsteem, erinevate tootmisviiside ja kütustega, annab optimaalseima lahenduse nii tarbijale läbi parema hinna, kui tootjatele läbi võimaluse oma tootmisvõimsusi maksimaalselt ära kasutada. Kui Eesti ja Läti vahel elektrikaubandust ei oleks, ei saaks me nautida päevi keskmise elektrihinnaga 30–40 eurot megavatt-tunni kohta," seisab blogisissekandes.

Elektribörsi Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna hinnastatistika järgi on alates 5. aprillist megavatt-tunni hind olnud enamikul päevadel vahemikus 30–40 eurot.

Praegu on Eestis neli megavatti installeeritud hüdroelektrijaamu, mis on Veskimägi sõnul olematu võimsus. Blogis seisab, et enamus Eesti potentsiaalsest hüdrovõimsusest asub Narva jõel, mida Eesti ei kasuta või ei saa kasutada.

Eleringi juhi sõnul on üldine rahvusvaheline tava, et riigid jagavad piirijõgedel olevaid hüdrovõimsusi lähtuvalt veehaarde proportsioonidest. Narva jõe veest ligikaudu üks kolmandik tuleb Eesti territooriumilt. "Seega peaks üks kolmandik hüdrovõimsustest kuuluma Narva jõel Eestile."

Veskimägi kirjutas, et hetkel on Narva hüdroelektrijaamas, mis asub Vene Föderatsioonis, kolm 42-megavatist generaatorit. "See on peaaegu maksimum, mis Narva jõel saaks üldse välja pigistada. Maksimaalne hüdrovõimsus oleks kuskil 150 megavati ümber."

"Seega Eestil võiks olla ligi 50 megavatti hüdrovõimsust Narva jõel, mis oleks juba täitsa arvestatav võimsus. Ja see ei oleks midagi erakorralist, pigem on erakorraline see, et me ei saa enda loodusressursside kasutamisest täna mingit majanduslikku kasu," rääkis Veskimägi.