Näide: maja elektriarve kallines viie aastaga kaks korda

Mullu kasutas Marko (nimi muudetud - toim) umbes neljandiku võrra rohkem elektrit kui aastal 2005, ent elektriarve oli tolle ajaga võrreldes kahekordne.

Marko kasutab elektriradiaatoreid, mis salvestavad öist (odavamat) elektrit ja kütavad päev otsa. Köetavat pinda on majas 180 m2 ja kulu vähendamiseks ei ole kõik ruumid alaliselt köetavad.

Eelektrisüsteemi eelisena tuuakse tavaliselt välja madalat investeeringut seadmetesse, kuid hilisem kasutamine võib nii mõnestki teisest süsteemiks kallimaks minna.

2005. aastal tarbis ta elektrit (sealhulgas olmeelekter) 20 600 kWh, makstes selle eest 16 540 krooni.

2009. aastal tarbis ta elektrit (sealhulgas olmeelekter) 19 240 kWh, makstes selle eest 25 010 krooni.

2010. aastal kergitasid külm aasta algus ja ka lõpp kasutatud elektri hulga 25600 KWh-ni, maksumusega üle 33 000 krooni.

2013. aastal avaneb kohustuslik elektribörs ka tavakasutajatele ning praegusete erinevate prognooside kohaselt tõuseb elektri hind kuni 15 protsenti, kuid elektribörsi hinnangul kuni 20 protsenti. Ettevõtete jaoks, kes praegu ostavad elektrit börsilt, on hinnatõus aga olnud 50 protsendi ringis.

Nüüdseks plaanib Marko üle minna maaküttele, kuna elektriarve on lihtsalt liiga suur.

"Probleemile oleksin pidanud alternatiivi otsima juba varem. Seega ise ka süüdi," mainis ta.