Ühispanga kommentaar Äripäeva artiklile

Ühispank lükkab ümber 8. juunil k.a. ilmunud Äripäeva artiklis toodud järeldused, kuna need on üles ehitatud põhimõtteliselt vääratele eeldustele.

Äripäeva artiklis väidetakse, nagu oleks Moskvas, omaaegses NSVL Välismajanduspangas (praegune Venemaa Välismajanduspank) 1992.a. külmutatud Eesti ettevõtete rahast rohkem kui 650 miljoni krooni ulatuses praeguseks saladuslikel asjaoludel kadunud ja seda Ühispanga ning Eesti Panga teadmisel. Artikli kohaselt olevat Ühispank kuni tänavuseni nimetatud rahaga opereerinud, tehes isegi sularahaoperatsioone. Selliste järeldusteni võib jõuda ainult siis, kui autor ei ole aru saanud või ei ole tahtnud aru saada 1992.a. Moskvas toimunud raha külmutamise tegelikest asjaoludest ja sellega kaasnenud tagajärgedest.

Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi 13.01.1993.a. määruse "NSVL Välismajanduspangast" alusel külmutati nimetatud pangas Eesti pankade - Balti Ühispanga (UBB) ja Põhja-Eesti Aktsiapanga korrespondentkontodel asunud ja sinna laekuvad valuutavahendid. Sellega omastati sisuliselt nimetatud pankade klientide arvelduarvetel olnud summad, millega pangad arveldasid NSVL Välismajanduspanga korrespondentarvete kaudu. Eesti pangad ega nende kliendid ei saanud nimetatud rahaga enam arveldada. Ammugi ei ole nimetatud rahaga saanud opereerida Ühispank. Peale raha külmutamist jäid nimetatud Eesti pankadele ja nende klientidele vaid nõuded, mitte reaalne raha.

Ühtlasi jõudis küsimus riikidevaheliste suhete tasemele. Eesti Riigikogu otsusega 20.01.1993.a. "NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod" moodustati Põhja-Eesti Aktsiapanga ja UBB nõuete ja nende klientide nõuete kompenseerimiseks 22.01.1993.a. Eesti Vabariigi nõuete fond nimetusega Riiklik VEB -Fond. Täitmaks Riigikogu otsust, viidi nii UBB kui ka PEAP ja nende klientide-kontovaldajate nõuded nimetatud pankade bilanssidest välja Riikliku VEB-Fondi bilanssi. Riiklik VEB-Fond (praegu Sihtasutus VEB Fond) moodustati eesmärgiga leida lahendusi nimetatud fondis registreeritud nõuete rahuldamiseks NSVL Välismajanduspangas külmutatud rahaliste vahendite osas.

Kuivõrd nii UBB kui ka PEAP nõuded külmutatud vahendite osas viidi Riigikogu otsust täites üle Riiklikku VEB Fondi, ei ole Ühispank selles osas kunagi olnud nimetatud pankade õigusjärglane ega saanud ka opereerida külmutatud vahenditega. Samas peab silmas pidama, et nagu igasugune varaline nõudeõigus, nii on ka VEB Fondi koondatud nõuded tasu eest või tasuta loovutatavad. Selliseid tehinguid on teinud paljud VEB Fondis registreeritud nõuete omanikud, s.h. ka Ühispank. Taolised tehingud on kooskõlas VEB Fondi põhikirja ja EP käskkirjaga nr.15, 25.01.1993.a. kinnitatud VEB Fondi sertifikaatide tingimustega. Nimetatud tingimuste p.3 kohaselt on VEB Fondi sertifikaat turul vabalt ostetav ja müüdav. Seejuures ei saa sellised tehingud toimuda ilma sertifikaadiomaniku nõusolekuta ning ilma VEB Fondis registreerimata.

VEB Fondis registreeritud nõudeomanik võib soovi korral ühtlasi loobuda Fondi vahendusest ehk välja astuda Fondist ning omaenda riisikol püüda oma nõudele Moskva Välismajanduspangast hüvitust saada. Nagu Eesti Panga presidendi V. Krafti selgitustest nähtub, on osade mitteresidentide nõuded üle antud nende asukohariikidele. Sellega ongi seletatav VEB Fondis registreeritud nõuete summade vähenemine Äripäeva artiklis näidatud ulatuses.

Ain Hanschmidt
Eesti Ühispanga juhatuse esimees