SOLO-nimelise internetipanganduse sümboolne algus leiab aset täna Tartus, kui Merita Panga Tartu kontori juhataja Rauno Kallas teeb esimese ametliku sissemakse. Esialgu pakub Merita Pank internetipangandust tasuta, hiljem lisandub kuumaks. Neljapäeval toob Merita Pank turule investeerimisfondid. “Pakume avalikuks müügiks intressitoodete fondi, segafondi ja aktsiafondi,” lausus Merita Panga Tallinna filiaali juhatuse liige Juhani Seilenthal.

Merita Pangal on Eestis üle 9000 kliendi, kellest kolmandiku moodustavad ettevõtted. Merita Panga turuosa Eestis on praegu 5–6 protsenti. Seilenthali sõnul on eesmärk saada viiendik turust.

Seilenthali andmeil on Merita Pank investeerinud pankrotistunud ERA Panga peamajas asuvasse kontorisse umbes paar miljonit krooni. Praegu asub alla kümne protsendi Merita Panga klientidest Lõuna-Eestis.

“Tartusse tulekul oli määrav tähtsus teenindada paremini kontserni Põhjamaade kliente,” rääkis Rauno Kallas. “Meie Põhjamaade klientidest on paljudel partnerid Tartus ja Lõuna-Eestis.”

Merita Pank pakub eraisikutele laenu 8–12protsendilise intressiga. Merita Panga hoiuste tagamise süsteem vastab Soomes kehtestatud tingimustele. Pank tagab kuni 150 000 Soome marga ehk 390 000 krooni suuruse hoiuse.

ASi Hansapank Eesti peadirektori Raul Paruski sõnul on Merita Pank seni olnud turundusstrateegiate ja klientide valikul suhteliselt konservatiivne. “Kui nad soovivad oluliselt suurendada oma turuosa, siis peavadki nad jõulisemalt hakkama tegutsema,” kommenteeris Parusk ja lisas, et laieneda saab Merita Pank vaid praeguste turuliidrite arvel, teistelt pole suurt midagi võtta.

Parusk pidas Merita Panga internetipanganduse lahendusi väga heaks. “Merita on maailmas internetipanga klientide arvu poolest üks suuremaid,” sõnas Parusk. “Ausalt öeldes olen üllatunud, et nad Eesti turul nii hilja internetipangandusega alustasid.”

Ühispanga varahalduse juhataja Loit Linnupõllu sõnul on Merita Pank nii väike, et neil on vaja turgu juurde võita kõikjalt. “Nagu nad on oma koha leidnud pangandusturul, küllap leiavad ka investeerimisturul,” rääkis Linnupõld. “Samas on Hansapangal ja Ühispangal tänu kontorivõrgule siiski tuntav eelis.”

Optiva Panga varahalduse juhi Johann Sullingu sõnul on vara veel investeerimisfondide turu kohta öelda, kas see on täis või tühi, sest enamik inimesi pole investeerimisfondide peale veel mõelnudki. “Ma ei oska hinnata Merita Panga uut toodet, sest ei tea nende investeerimisfondide portfellide sisu,” lisas Sulling.

ASi Estiko juhatuse esimehe Ellen Tohvri kinnitusel on ta Merita Pangaga kontakti otsinud juba enne nende Tartusse tulekut. “Estikol on plaanis teha investeeringuid ning otsime erinevaid finantseerimisallikaid,” seletas Tohvri. “Peame plaani osta Merita Pangast teenuseid.” Tohvri rõhutas, et koostöövalmidus Merita Pangaga ei tähenda seda, et nad jalamaid nüüd oma praegusele partnerile Hansapangale selja keeravad.

Juhani Seilenthali sõnul ei kavatse Merita Pank Tartus teist kontorit avada. “Samas ei välista me väiksemat teeninduskeskust,” ütles Seilenthal. “Vaatame, kui hästi meil Tartu turul läheb.” Seilenthali kinnitusel avab Merita Pank järgmisel aastal kontori Pärnus. Tallinnas on Merita Pangal praegu kaks kontorit ja üks teeninduskeskus.

MeritaNordbanken Group tekkis 1997. aastal Soome Merita OY ja Rootsi Nordbanken Holding AB ühinemisel. Olulisimad osad kontsernist on Merita Pankki (Soome), Nordbanken (Rootsi) ja Unibank (Taani). Grupil on 8,5 miljonit eraisikust klienti, 450 000 keskmist ja väikesest ettevõttest klienti ning 500 suurt korporatiivklienti. Pangandusteenuste turust kuulub MeritaNordbanken Groupile Soomes 40 protsenti, Taanis 25 protsenti ja Rootsis 20 protsenti.

Seni on Hansapank oma turuosa suurendanud

pankade turuosa 1998. aasta lõpul,%
Hansapank - 51,9
Ühispank - 33,2
Optiva Pank - 7,8
Merita Pank - 5,1
Krediidipank - 1,3
Tallinna Äripank - 0,6
pankade turuosad 1999. aasta lõpul,%
Hansapank - 54,8
Ühispank - 29,7
Optiva Pank - 7,9
Merita Pank - 5,3
Krediidipank - 1,2
Tallinna Äripank - 0,8
Preatoni Pank - 0,2

Allikas: Eesti Pank