Meretuulepargi arutelul oli tähelepanu sotsiaalmajanduslikel teemadel
Nelja Energia arendusjuht Hannes Agabus rääkis BNS-ile, et põhiliselt võtsid sõna Kõpu poolsaare elanikud, kuna plaanitavad tuulikud oleksid just selles piirkonnas rannikule kõige lähemal.
Näiteks küsisid arutelul osalenud inimesed, mis kasu nemad tuulepargist saavad, kui palju töökohti see kohapeal loob ja kuidas mõjutab see kinnisvara väärtust, rääkis Agabus. Tõstatatud teemadeks olid ka näiteks müra ja mõju linnustikule.
Koosolekul osalenud Eestimaa Looduse Fond tegi ettepaneku avamere tuuleparkide rajamine peatada seniks, kuni on läbi viidud merealade ruumiline planeerimine.
"Planeerimine annab võimaluse hinnata kumulatiivseid mõjusid erinevatele liigirühmadele, samuti erinevate elupaikade esinduslikkuse säilimisele. Täiendava väärtusena võimaldab planeering erinevate osapoolte, sealhulgas kohaliku kogukonna huvide kaardistamist ja seeläbi parema lahenduseni jõudmist," märkis Eestimaa Looduse Fond pressiteates. Samas kinnitas fond, et nad pole põhimõtteliselt taastuvenergeetika arendamise vastu.
Neljapäeval Kärdlas toimunud meretuulepargi KMH avalik arutelu kestis pea viis tundi ja sellel osales üle 50 inimese.
Nüüd peab aruande koostaja eelnevalt kirja teel ja arutelul esitatud küsimustele ja ettepanekutele vastused andma. Otsuse, kas KMH kinnitada või mitte, langetab keskkonnaministeerium.
Agabus hindas, et meretuuleparkide arendamise küsimus vajaks valitsusepoolset seisukohavõttu. Olemas on küll seadusesätted, mis võimaldavad tuulikute rajamist merre, kuid siiski on projektide ettevalmistamine seotud mitmete suuremat selgust vajavate küsimustega.
Algselt nägi Nelja Energia arendatav hiigelprojekt ette kuni 1000-megavatise võimsusega tuulepargi rajamise selliselt, et tuulikud paikneksid viies eri piirkonnas. Taani firmalt tellitud uue asendiskeemi järgi oleks tuulikuid kokku 212 ja tuulepargi koguvõimsus oleks kuni 730 megavatti. Tuulikud paikneksid kolmes grupis – Apollo, Vinkovi ja Neupokojevi madalal ja nende lähistel.
