Riik plaanib taara tagatisraha tõsta kolmandiku võrra
Klaasist ja plastist pandipakendite tagatisraha suurust ei ole muudetud alates pandipakendisüsteemi asutamisest 1. mail 2005. Samal ajal on kerkinud taaskasutuse sihtarvud ja aktsiisivabastust tagavad taaskasutuse määrad, märgib ministeerium määruse eelnõu seletuskirjas. Alates järgmisest aastast tõuseb aktsiisimaksust vabastust tagav taaskasutusmäär 85 protsendile.
Ettepaneku joogipakendi tagatisraha tõstmiseks tegi pakendite kogumise ja taaskasutuse korraldamisega tegelev OÜ Eesti Pandipakend. Selle osanike hinnangul on pakendite taaskasutuse ja tagatisraha suuruse vahel seos. Mida suurem on tagatisraha, seda rohkem pakendeid tagastavad tarbijad ja lõppkasutajad ning koos sellega suureneb ka pakendite taaskasutamine.
Näiteks Soomes on joogipakendite tagatisraha märksa kõrgem kui Eestis. Metallist joogipakendi tagatisraha on Soomes 15 eurosenti ja plastist joogipakendi tagatisraha on sõltuvalt pakendi suurusest 10–40 eurosenti, selgub määruse eelnõu seletuskirjast.
Ainsad osalised, kellele tekib pakendite tagatisraha suurenemisest ministeeriumi selgitusel suurem täiendav kulu, on Eesti pandipakend ja Eestis tagatisrahaga korduskasutuspakendeid kasutavad tootjad. Viimased maksavad alates suurema tagatisraha jõustumise päevast kõigi tagasi võetavate pakendite eest välja suurema tagatisraha ka juhul, kui Eesti Pandipakendile või asjaomasele tootjale on teatud pakendi eest eelnevalt makstud väiksem tagatisraha.
Eesti Pandipakendi jaoks on tegemist vajaliku ja paratamatu kuluga pakendiseaduses ja pakendi aktsiisiseaduses sätestatud taaskasutuse sihtarvude saavutamiseks. Tootjate ajutise suureneva kulu kompenseerib korduskasutuspakendite suurema tagastusaktiivsusega kiiresti kaasnev sääst uute korduskasutuspakendite soetamise kulu vähenemisest, seisab seletuskirjas.
Määruse rakendamine ei too kaasa avaliku sektori kulutuste suurenemist. Samuti ei saa tagatisraha määra suurenemist ministeeriumi hinnangul käsitleda hinnatõusuna, kuna see ei ole toote hinnakujunduse komponent, vaid vahend ja motivaator pakendi tagastamise intensiivistamiseks. Ostes kauplusest toote, tasub tarbija tootehinna ja vastavale pakendile kehtestatud tagatisraha, mille tarbija saab täies ulatuses tagasi, kui ta pakendi tagastab.
Jaemüüjatele tekitab tagatisraha tõstmine teatud kulusid. Neil tuleb korraldada kassasüsteemide ümberseadistamine, hinnasiltide muutmine, kuid selle kompenseerib enne muudatust lattu sisse ostetud pakendite varust saadav tulu. Jaemüüjate laovarudeks on tavaliselt ligikaudu ühe kuni kolme nädala kaup. Kui jaemüüja on ostnud pandipakendites tooteid enne tagatisraha määra muudatust, on ta tasunud tootjale või importöörile tagatisraha väiksemas summas. Muudatusest arvates on jaemüüja kohustatud müüma tooteid suurema tagatisrahaga, mis tekitab teatud rahalise puhvri, et katta üleminekuga seotud kulusid, hindas ministeerium.
Tagatisraha suuruse muutmine tuleb ministeeriumi selgitusel korraldada võimalikult lühikese etteteatamise ajaga, et vältida tarbija võimalikku soovi eelnevalt pakendit koguda, millest võivad tekkida ajutised häireid pakendite logistikas.
Tootjate ja importööride seisukohalt ei oma tagatisraha toote omahinna kujundamisel tähtsust, sest see ei ole kulu osa, vaid eraldi käsitletav ja ühtne süsteemi vahend pakendite tagastamise suurendamiseks. Kuna Eesti pandisüsteemis kasutatakse pakendi liigile viitavat märgistust, mitte tagatisraha suurust kajastavat märgistust, siis tootjatele ega importööridele ei tekita muudatus ka etikettidega seotud kulusid.
