TTÜ Keemia Instituut alustas piiritusebensiini tootmise asjus läbirääkimisi piiritusebensiini müüjana tuntud kütusefirmaga Alexela. Pooled ei ole seni kokku leppinud. Nüüd arutatakse tootmist teiste firmadega. “Meil on lepingule lootust, kuid võimalike partnerite nimesid me ei avalikusta, kuni pabereid pole alla kirjutatud,” ütles TTÜ Keemia Instituudi asedirektor Jüri Kriis.

Tema hinnangul võiks tootmises sellise bensiini hulgihinnaks kujuneda vaid 4–5 krooni liitrilt, kusjuures hiigelinvesteeringuid sellise bensiini tootmiseks tarvis ei ole. “Kõik oleneb muidugi mahust, 100 liitrit päevas pole mingi küsimus, 10 000 liitrit on juba teine asi.”

TTÜ Keemia Instituudi teadlased esitasid patenditaotluse piiritusebensiini kompositsiooni kohta juba 9. mail 2000. Seni ei ole patendiamet patenditunnistust välja kirjutanud. Kuni patenditunnistust pole, saaks Keemia Instituut müüa oskusteavet. Ent see oleks Kriisi sõnul ühekordne tehing. Autoritele oleks kasulikum müüa patenteeritud tehnoloogiat.

Põhjusteks, miks piiritusebensiini kompositsioone pole veel patenteeritud, võib pidada patendiameti üldist ülekoormatust. Patendiosakonna juhataja Elle Mardo sõnul menetletakse ühte patenditaotlust keskmiselt 4,5 aastat.

Nende aastate sisse mahub 18kuuline kohustuslik ooteaeg, mis peab jääma patenditaotluse sisseandmise ja taotluse sisu avalikustamise vahele patendilehes.

Ülejäänud aastad kuluvad valdavalt lihtsalt järjekorras ootamisele.

“Me ei saa rohkem inimesi tööle võtta,” märkis Mardo, viidates ameti eelarvele.

Mardo sõnul on ühe taotluse menetlemiseks kuluv aeg ääretult erinev, sest patenditaotlused ulatuvad lihtsast mehhaanilisest atribuudist geeni- või biotehnoloogiani. Patendiametnikud peavad läbi kontrollima maailma patendiandmebaasid, et näha, kas midagi sellist ei ole juba patenteeritud jne.

Pärast patendilehes avalikustamist muutub patenditaotlus kõigile avalikuks. Piiritusebensiini nn retseptiga on huvilistel võimalik tutvuda 17. detsembrist 2001. Patendiraamatukogus võib lugeda, et kokku on Keemia Instituudi teadlased välja töötanud 11 varianti piiritusebensiini.

Variandid erinevad üksteisest valdavalt etanooli mahu protsendi poolest. Ühel juhul sisaldaks bensiin 85% etanooli, vaid 15% bensiini ning lisaks ka kaaliumkarbonaadi. Kuna ELi praegu kehtiv norm lubab etanooli mahuks bensiinis vaid 5%, on teadlased välja töötanud ka sellele normile vastavaid lahendusi. Jüri Kriisi kinnitusel hakkab järgmisest aastast ELis kehtima tõenäoliselt norm, mis lubab piirituse mahuks bensiinis juba kuni 14%.

Keemia Instituudi asedirektori Jüri Kriisi kinnitusel nähakse leiutises ette vee hulga viimine etanoolis miinimumini, sest vesi võib talvel mootoris külmuda ning põhjustab korrosiooni. See on komistuskohaks seni tanklates müüdud piiritusebensiinile.

Kui arvestada, et patenditaotlus anti sisse 9. mail 2000, on autoritel Jüri Kriisil jt lootus patenditunnistust käes hoida umbes 2005. aasta keskpaigas.

Piiritusebensiini kasutamine on levinud paljudes riikides, sh USAs ja Brasiilias. USAs toodetav kütus E-85 sisaldab 75–85% etanooli ja 15–25% bensiini.

TTÜ professori, Eesti ühe juhtiva kütuseasjatundja Leevi Mölderi arvates on piiritusebensiinil ka laiem tähtsus, sest võimaldab kasutada rohkem Eestis kasvatatavat vilja.