Klaas: noorte töötust vähendaks õpingute ja praktikavõimaluste parem ühitamine
Istungil osalesid PRAXISe, haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, kaubandus-tööstuskoja ja Eesti Noorteühenduse Liidu esindajad.
Tänast arutelu kokku võttes sõnastas kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas meetmed, mida tuleks ta hinnangul rakendada noorte paremaks hõivamiseks tööturul.
„Hariduspoliitikat kujundades on vajalik enam tähelepanu pöörata ettevõtlikkuse kui oskuse kujundamisele. Ettevõtlikud inimesed saavad paremini hakkama igal alal ja jutt ei käi ainult ettevõtlusest,“ ütles Klaas
Klaasi hinnangul on nii kutsekoolides kui ka kõrgkoolides vajalik tihedam side praktilise eluga: „Täna napib praktikakohti nii üliõpilastele kui ka kutsekoolide õppuritele. Vajalik on seadustada praktika läbimine kutsekoolis endas, eeldusel, et praktikabaas seal on nõutud kvaliteediga.“
Puudutades kõrghariduse reformimist, märkis Klaas, et see ei tohi välistada tudengite võimalust õpingute ajal töötada. „Töötamine annab kogemusi, aitab hiljem tööturule siseneda ja pakub noortele teenimise võimalust. Oluline on, et koos õppetoetuste süsteemiga saab iga tudeng valida talle sobiva kombinatsiooni õpingutest ja töötamisest. Me ei tohi laskuda teise äärmusse, kui arvame, et õpingute ajal töötamine on välistatud.“
Ka rõhutas Klaas noorsootöö rolli tähtsust: „Tuleb mõista, et noorsootööl on oluline roll noorte töötamiseks ettevalmistamisel. Õpilas- või töömalevas töötanud noor, õpilasfirmas kaasalöönu, karjäärinõustamise läbinu või ka vabatahtliku tööd teinud noorel on kindlasti paremini ettevalmistus tööturule sisenemiseks kui sellest ilmajäänud noorel. Tähtis on, et kõik noored saaksid osa noorsootöö sellistest võimalustest – seda PRAXISe uuring väga veenvalt ka tõestas.“
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas pidas vajalikuks, et noorte tööhõive suurendamiseks pööratakse rohkem tähelepanu ettevõtlikkuse ja praktiliste oskuste täiendamisele. Muuhulgas tähendaks see ta sõnul õppeainete suuremat sidumist tegelike vajadustega tööturul läbi õpitavate oskuste rakendamisevõime õpetamise, ning teisalt ka seda, et kõrgkoolides saaksid enam õpetada ka praktikud. „Reeglid on liiga jäigalt paika pandud. Nii saab magistriõppes õpetada vaid akadeemilise tausta ja doktorikraadiga inimene. Sotsiaalsete oskuste ja ettevõtlikkuse edendamiseks tuleks õppetöösse kaasa ka ettevõtlusega seotud praktikuid, kellel paraku vajalik kraad sageli puudub,“ ütles Kallas.
Sotsiaalkomisjoni aseesimees Yana Toom avaldas soovi, et eraldi käsitlemist leiaks PRAXISe poolt ka muukeelsete ja puudega noorte töötuse probleemid.
PRAXISe aruanne, mida tutvustas komisjonidele projektijuht Katrin Pihor, osutab, et 2010. aastal oli Eestis keskmiselt 24 000 töötut 15-24-aastast noort. Põhiliseks probleemiks noorte tööturule sisenemisel on erialase ettevalmistuse puudumine või madal haridustase. Ka ei ole õppetöö piisavalt integreeritud tööturuga, praktikavõimalused on piiratud, puudulik on karjäärinõustamine ja sootuks puuduvad tööturuteenused noortele enne tööturule sisenemist.
Eesti Noorteühenduse Liidu esindaja Pille-Riin Raudsepp leidis, et noorte tööturule sisenemist hõlbustaksid sotsiaalmaksusoodustused tööandjaile, kes palkavad noori; noortele suunatud tööturuteenuste eraldamine üldistest tööturuteenustest, luues eraldi struktuuri noortele; noorsootöö võimaluste laiem teadvustamine; karjääriteenuste kättesaadavust parandamine; praktikakohtade loomise motiveerimine riigi poolt ja muud noortele suunatud meetmed.
