Koppel: Kreeka maksejõuetuse tunnistamine vältimatu
"Kreeka puhul tuleb aru saada sellest, et häid lahendusi ei ole, sest riik on maksejõuetu ega tule oma võlakoormaga toime. Ühel hetkel on maksesuutmatuse (default) tunnistamine vältimatu, üritatagu seda poliitikute poolt ümber brändida kuidas tahes (restruktureerimine, reprofileerimine, vabatahtlik investorite poolne teatud kahjude kandmine...)," rääkis Koppel.
Oma valuuta ning just sealsele majandusele sobiva monetaarpoliitikata ei suudeta kasvu genereerida ning valitsuse tulud jäävadki ka edaspidi allapoole võlakoorma teenindamise kulusid. Seda, et sealne majandus just tootlikkuse ja konkurentsivõimega ei hiilga, ei üllata täna vist enam kedagi ning ekspordist pole samuti päästvat õlekõrt loota, tähendas strateeg.
Olulisimaks küsimuseks kujuneb, kas eurotsooni majanduspoliitika ohjajad suudavad kokku panna mingigi pikemaajalise paketi, mida saaks nimetada lahenduseks. Parim oleks, kui suudetaks välja mõelda midagi, mis oleks edaspidi rakendatav ka teiste probleemsete riikide suhtes. Seda stressi ei ole mitte kellelgi vaja, et probleeme hakataks jõulisemalt tunnetama ka Itaalia ja Hispaania suhtes.
"Selge on see, et pehme ja mõnus ükskõik milline lahendus olema ei saa, sest see eeldab tõsiseid kärpemeetmeid ning edasist ülihead (ja võib-olla jõuliselt tsentraliseeritud) fiskaaldistsipliini. Seda aga, kui väga aga kärpemeetmeid "armastatakse," näeme me aga igal õhtul uudistest. Rahvas on tänaval. Seega just poliitiliselt on situatsioon erakordselt komplitseeritud," nentis Koppel.
Kui mingit veidigi lahendust meenutavat skeemi välja mõelda ei suudeta, siis tuleb pärast seda, kui Kreeka maksesuutmatus realiseerub, hakata kohalikke panku (näiteks Saksamaal ja mujalgi) hädast välja aitama.
"Selline võimalus ei meeldi aga hetkel samuti eriti kellelegi, sest sellise stsenaariumi puhul on väga raske hinnata, kuidas ning milliste tagajärgedega need pinged finantssüsteemis ühel või teisel moel endast märku annavad," ütles ta.
Mis puudutab aga seda küsimust, et kas praegune ülimalt pingeline olukord võib viia eurotsooni lagunemiseni, siis täna ma seda tõenäoliseks pidada ei saa.
Eurosse on investeeritud väga palju poliitilist kapitali ning teatavasti on surmahirmu kõrval üks olulisimaid hirme hirm nö. lolliks jääda. Seega kahtlustan ma, et eurot kaitstakse poliitikute poolt ka veel siis, kui ratsionaalsed argumendid selleks on ammendunud. Lisaks sellele on õhus selgelt ka hirm, et ühe eurotsooni liikme nö. välja kukutamine käivitaks ahelreaktsiooni, mille lõpptulemus ja kulg oleks oma ettearvamatuses pehmelt öeldes hirmuäratavad," tähendas Koppel.
