"See on läbirääkimiste küsimus. Arvan, et ta võiks olla loomulikult rahaliselt hinnatav, rahalises vääringus olev standard. Aga ta peaks olema lahti seotud palkadest, et me ei räägiks kogu aeg alampalgast kui ühest palga komponendist, et ta võiks olla selline miinimum elatusstandard, mida tööandjad on kohustatud töötasude väljamaksmisel arvestama," rääkis Kriis.

Elatusstandardi suurus sõltuks nii palgaturust kui majandusolukorrast laiemalt. Ta ütles, et liialt palju räägitakse palkadest, pööramata tähelepanu töötusele ja saadavale miinimumsissetulekule.

"Miinimumsissetulek võib kujuneda ka erinevate toetuste ja teiste asjade koosmõjus. Täna räägitakse alampalgast eraldi, siis räägitakse toimetulekutoetustest, maksuvabastamisest ja kõigest muust, mis inimese toimetulekut puudutab," rääkis Kriis.

Tema sõnul oleks elatusstandardi õiglane väärtus umbes sama suur kui tänane miinimumpalk ehk 278 eurot, mis on tööandjate keskliidu juhi hinnangul piisav.

"Nagu näitavad elanikkonna küsitlused, siis töötud täna on juba nõus selle palga eest tööle minema. Jah, majandusbuumi ajal tõenäoliselt selle palgaga oli töötajat raske leida. Täna on olukord muutunud ja elu pole odavamaks läinud, mis näitab ju tegelikult seda, et alampalga sotsiaalne tähendus ei ole nagu päris paigas," ütles Kriis.

Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ütles, et alampalk on kokku lepitud väikseim töötasu, mis on olemas igas Euroopa Liidu liikmesriigis ja Ameerikat pole vaja avastama hakata.

"Tarmo Kriis imeb näpust välja uuendusi, millest keegi aru ei saa," ütles Taliga.