Riik on huvitatud setu raadiost

Hiljemalt tänase kuupäevaga pakkumised lähevad arvesse setu raadio projektikonkursil.

Kultuuri- ja haridusministeeriumi väljakuulutatud vähempakkumiskonkurs= i tingimuste kohaselt peaks setu programmi maht olema kaks tundi päevas ja 14 tundi nädalas. Ministeerium sõlmib võitjaga lepingu kaheks aastaks.

Kultuuri- ja haridusministeeriumi kunstide ja kultuuripoliitika osakonna ringhäälinguekspert Marju Laur ütles, et reede õhtuks polnud temani jõudnud veel ühtegi pakkumist, ent ta loodab siiski konkursil näha vähemalt Põlva Kaguraadiot.

Kaguraado direktor Georg Pelisaar, päritolult setu, avaldas Eesti Päevalehele arvamust, et oma raadioprogramm parandaks setude eneseteadvust. Kuid Kaguraadio direktorina kaalutles ta, ega setu tunnid vähenda Kaguraadio kuulatavust teistes piirkondades. "Igal juhul ei hakkaks me tegema saateid ainult seto keeles. Saatejuht annab vestluskaaslasele õiguse rääkida selles keeles, milles ta end vabamalt väljendab," selgitas Pelisaar Kaguraadios kehtivat põhimõtet.

Pelisaare hinnangul vajaks Kaguraadio setu programmile pool miljonit krooni aastas. Setu saateid hakkaks tegema kolm inimest. Projektis tuleks arvestada ka uue saatja ehituskulusid, sest Kaguraadio ei levi praegu Eesti-Vene kontrolljooneni.

Ihamarus alustab lainepapitehas

AS Paloma väiketehas teeb viimaseid ettevalmistusi, et hakata Eestis taas tootma lainepappi. Toodangu põhitellijaks saab samas kõrval töötav pakendivabrik Cista, kus töötab 32 inimest ja mille tänavune käive ulatub 15 miljoni kroonini.

Paloma projekti juht Uno Kase ütles, et tehase idee tekkis meestel mais ning juba 5. juunil hakkasid mehed Tallinna Paberilt ostetud liini maha monteerima. Sama liin lõpetas Tallinnas lainepapitootmise paari aasta eest. Vahepeal on AS Cista kogu pakendimaterjali ostnud välismaalt. Uno Kase sõnul on Paloma varunud võrdlevateks proovipartiideks paberit Kehra, Räpina, Vene ja Soome tootjatelt. Kui Eesti paberi kvaliteet rahuldab, võib Cista edaspidi teha pakendeid peamiselt kodumaisest toorainest.

Räpina paberivabrik jätab kartongiga jumalaga

Uuendatud AS Räpina paberivabriku eesmärgiks on loobuda kartongitootmisest ning tulla turule kvaliteetse joonistus- ja kirjapaberiga.

Intervjuus Põlva ajalehele Koit ütleb AS Räpina Paberivabriku tegevdirektor Andres Pavelson, et kuigi osa vabriku töötajaid kuulub seniajani "kartongierakonda", on Räpina vabrik võtnud selgelt suuna oma turunishile. Kunstipoes maksab 190-grammine leht korralikku akvarellipaberit 70 krooni. "Meie suudaksime sama pakkuda 50 krooni eest," ütleb Pavelson Koidu ajakirjanikule.

Räpina Paberivabriku omandivorm muutus tänavu veebruarist, mil AS Räpina Paberivabriku kontrollpaki omandas AS Kohila Paber. Omandivormi muutusega kaasnes sajandivanuse paberimasina moderniseerimine.

Krusensterni mälestustuba Kiltsis

Kiltsi loss Lääne-Virumaal avas möödunud nädalal meresõitja Adam Johann von Krusensterni 225. sünniaastapäeva puhul tema mälestustoa. Kohal viibis neli von Krusensternide suguvõsa esindajat Saksamaalt.

Samas toimus 20-aastase kodu-uurija Janis Tobrelutsu eestvõttel kahepäevane teaduskonverents.

1770. aastal sündinud Krusenstern sai Kiltsi mõisa omanikuks 1801. aastal. Kaks aastat hiljem alustas ta esimese Vene ümbermaailmareisi juhtimist. Ta sai Peterburi Teaduste Akadeemia ja Tartu ülikooli audoktoriks.

Väärtuslikem eksponaat toas on ümbermaailmareisilt toodud Hiina portselantaldrik. Välja on pandud ka reisimuljete põhjal valminud 22 litograafiat. Mälestustoa avamisele saabunud von Krusensternide suguvõsa esindajad andsid üle lisamaterjale ning ümbriku kopsaka toetussummaga, mis koguti suguvõsa kokkutulekul.

EPL

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid