Detsembris toimus PHARE-projekti raames Saksamaal Kielis nädalane koolitusreis eestlastele. Peamiselt Eesti haigekassatöötajate= st koosnev rühm tutvus Schleswig-Holsteini näite varal Saksa ravikindlustussüsteemiga, külastas Kieli linnahaiglat, erakliinikuid ja mitut tüüpi haigekassasid. Võõrustajad olid Saksa firma BASYS teadustöötaja Monika Gabany ja firma K&N ärijuht Lars Christian Kyburg.
Eestis on olemas vaid üht tüüpi haigekassad, Saksa rohkem kui 110-aastane ravikindlustus ühendab viit eri põhimõtetel töötavat haigekassatüüpi. Neist suurima liikmete arvuga on teenistujate ja tööliste lisakassade liitu ühendav haigekassa. Järgnevad piirkondade, ettevõtete, kutsealade ja põllumajanduslikud haigekassad. Erinevad haigekassad konkureerivad omavahel nii arstiteenuste pakkumise kui liikmete värbamise osas. Kuni selle aasta alguseni oli nendevaheline konkurents seadusega piiratud, reklaami võis teha ainult vastava ala inimestele. Selle aasta algusest on Saksa haigekassad omavahel tõeliselt konkureerima asunud.
"Sotsiaalkindlustuse põhiküsimus on, kuidas leida raha vaeste, haigete, paljulapseliste, vanade, puuetega inimeste, töötute, raske füüsilise töö tegijate jt raviks," rääkis Schleswig-Holsteini piirkondliku haigekassa pressiesindaja Dieter Konietzko. "Võiks oletada, et Saksamaal on sellele küsimusele vastus olemas." Konietzko lisas, et nende Saksa ametnike sõnadesse, kes seda väidavad, tuleb suhtuda siiski ettevaatusega.
Piirkondliku haigekassa pressiesindaja pidas Saksa sotsiaalkindlustuse põhipuuduseks elukutsete järgi liikmeid ühendavate haigekassade liiga suurt mõju. "Teadagi ei ole need haigekassad müürseppade, autojuhtide, koristajate ega teiste madalapalgaliste elukutsetete jaoks," tõdes Konietzko, "vaid pikaajalise töökoha ja kõrge palgaga kindlustatud inimeste haigekassad."
Et piirkondlikusse haigekassasse kuuluvad kõikide elualade esindajad, kannavad just nemad kogu ravikindlustuses tekkida võivat riisikot. Konietzko sõnul on see Saksamaal seni levinud kindlustuspõhimõtte peamine puudus.
"Kes peab kohustuslikult kindlustama vaeseid, peab tasakaalustamiseks kindlustama ka rikkaid. Kindlustus saab eksisteerida vaid siis, kui kogu riisiko on jagatud ühtlaselt," rõhutas Konietzko.
Mitut tüüpi haigekassade olemasolu põhjenduseks on vajadus elavdada nendevahelist konkurentsi, kuid see ei ole toonud kaasa kohustust tegelda võrdselt kõikide elanikkonna kihtidega."
Ta tõi võrdluse: kui piirkondliku haigekassa viis koristajana töötavat liiget teenivad kuus kokku 3000 marka, siis suure tõenäosusega saab üks tehnik, kes on elukutseid ühendava haigekassa liige, 6000 Saksa marka kuus. Kuna liikmemaksu arvestatakse protsentuaalselt sissetulekut, siis peab piirkonna haigekassa poole väiksema summa eest kindlustama viis inimest ühe asemel.
Konietzko tõdes, et hoolimata ebaõiglasest süsteemist, on piirkondlikel haigekassadel siiski Saksamaal väga kaalukas positsioon.
1996. aastast alates lubab seadus kõikidel töövõtjatel, nii vaestel kui rikastel, endale ise haigekassa valida. Praegu on Saksamaal 800 haigekassat. "Kas neid nii palju on vaja, sellele leiab vastuse järgmine põlv," ütles Konietzko. "Uus süsteem võib kaasa tuua haigekassade arvu vähenemise. Haigekassad peavad hakkama end aktiivselt reklaamima ja liikmeid värbama."
Riikliku ravikindlustusega on Saksamaal hõlmatud 91% elanikkonnast. Erakindlustust kasutab 8% sakslasi. üks protsent elanikkonnast on kindlustamata, sest nad teenivad kas liiga vähe või liiga palju. Neil, kelle kuupalk on suurem kui 6000 Saksa marka, pole riiklikus ravikindlustuses osalemise kohustust. Konietzko oli kindel, et peaaegu samad suurusjärgud jäävad kehtima ka edaspidi. "Kindlustatud vahetavad võib-olla haigekassasid," ennustas Konietzko. Vaba valik võib viia selleni, et väiksemad haigekassad kas loobuvad tegevusest või ühinevad suurtega.
Saksa riik hoolitseb oma kodanike turvalisuse eest sellega, et loob sotsiaalseadusi. "Me ei saa Bonnist ühtegi marka," rõhutas piirkondliku haigekassa pressiesindaja. "Kogu raha, mille ravikindlustuseks välja anname, saame oma töövõtjatelt ja tööandjatelt. Kui me selle rahaga välja ei tule, peame otsustama, kas vähendada meditsiiniteenuste hulka. See pole lihtne, sest 90% neist on seadusega määratud." Ta lisas, et Schleswig-Holsteini piirkondliku haigekassa liige teenib 2500 Saksa marka kuus.
Konietzko avaldas kartust, et 1996. aastal haigekassa enam endise rahaga välja ei tule ning küsimuse alla võib tulla isegi liikmemaksude tõstmine.
Konietzko leiab, et auväärsele eale vaatamata ei ole Saksa ravikindlustussüsteem veatu. "Vigu oleme teinud palju ja teeme ka tänapäeval. Kuid neistki saab õppida," ütles Konietzko.
EHA LAANEPERE
