Inseneriharidusega, kuid pikaajalise pangatöökogemusega Suhail Mukthar otsustas viie aasta eest luua Eestisse kommertspanga, mis sai nimeks Ameerika Balti Pank (ABP). Eesti esimene täielikult väliskapitalil põhinev kommertspank --ABP-- sai Eesti Pangalt tegevuslitsentsi 1992. aasta 26. augustil.

Praegu lõpetab Eesti Pank (EP) tänavu 10. jaanuaril tegevuslitsentsist ilma jäänud ABP tegevust. Litsentsita ABP võib pärast ümberregistreerimist küll tööd jätkata, kuid edasine tegevus pangana on välistatud.

"Eesti Panga ülesandeks pole määrata, millise aktsiaseltsi vormina Ameerika Balti Pank edaspidi tegevust jätkab," ütles EP infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski. "See on puhtalt nende endi probleem, kas ja kuidas nad edasi tegutsema jäävad."

Auahne ülesanne jäi täitmata

Eesti Pangas eelnesid ABP-le litsentsi andmisele tulised vaidlused. Panga tollane juhtfiguur Bo Kragh seadis litsentsi andmise võimalikkuse korduvalt kahtluse alla. Siiski sai pank 1992. aasta hilissuvel tegevuslitsentsi ja alustas tegevust oma algusperioodil tõenäoliselt suurima kliendi --Tallinna hotelli Viru alumisel korrusel.

Kui Viru hotell pärast omanike vahetumist ABP-i teenustest loobus, muutus panga rahaline seisund ebakindlamaks. ABP suurklientide hulka kuulunud metalliärimehed hindasid panka eelkõige paindliku teeninduse pärast. "Panga eeliseks teiste ees oli võimalus praktiliselt igal ajal, isegi ette teatamata, arvelt märkimisväärseid sularahasummasid saada," ütles panga endine klient.

ABP probleemiks oli rahapuudus. Kuigi Eesti Pank ja audiitorid kontrollisid panga esitatud dokumente põhjalikult, liigub pangandusringkondades kuuldus, et asutamisel näitas pank omakapitali tegelikust suuremana (kuue miljoni krooni suurusena) ning panga vara oli hinnatud selle tegelikust väärtusest mitu korda kallimaks.

Kuigi ABP kavatses pakkuda ka tavapäraseid pangateenuseid, oli põhieesmärk saada elujõuliseks investeerimispangaks. Pank võttis endale auahne ülesande kanaliseerida lääneriikidest tulev raha Eestisse ja kaugemas tulevikus ka Venemaale, kuid see jäi täitmata.

"Pank proovis tõepoolest midagi ära teha. Edutuse põhjuseks oli ilmselt rahapuudus. SWIFTita ei saa välisarveldusi teha, põhjaliku infota ei saa suhelda välisturgudega, hästimakstud lojaalsete töötajateta ei saa üldse panka luua," kommenteeris ABP tausta tundev inimene panga edutuse põhjuseid.

Likvideerumiseks pool aastat

EP Nõukogu võttis ABP litsentsi ära, kuna see ei suutnud ainsa Eesti kommertspangana 1996. aasta alguseks täita EP kehtestatud omakapitali alamnõuet. Käesoleva aasta algusest peab kõigi Eestis tegutsevate kommertspankade omakapital ületama 50 miljonit krooni. Ameerika Balti Panga omakapital ulatus eelmise aasta 29. detsembril 14,2 miljoni kroonini.

Pollisinski ütles, et ABP peab poole aasta jooksul pärast litsentsi äravõtmist likvideerumisest teatama. Mõnedel andmetel muudab panga likvideerimise vaevalisemaks tõsiasi, et Tallinnas tegutsenud ABP töötajatel on tekkinud raskusi panga välismaal asuva omanikuga kontakti saamiseks.

ABP esindajad on viimase kahe nädala jooksul korduvalt edasi lükanud teabe andmist panga tulevikukavade kohta. ABP töötaja teatas nii eile kui ka eelmisel nädalal, et põhjalikku infot edasise tegevuse kohta annab pank paari päeva jooksul, sest "õige aeg pole veel käes." "Me saame omanikuga kergesti ühendust võtta, kui tarvis," väitis ta.

Nõuded aprillis veelgi karmimaks

Nõuded Eestis tegutsevatele kommertspankadele karmistuvad taas paari kuu pärast. Alates 1. aprillist peab kõigi siinsete kommertspankade aktsiakapital ulatuma 25 miljoni kroonini. Järgmise aasta algusest kasvab omakapitali alammäär seniselt 50 miljonilt 60 miljonile kroonile.

Pollisinski avaldas lootust, et kommertspanganduses lähiajal enam kriitilisi olukordi ei teki. "Möödunud aasta teisel poolel pangaturul toimunu aitas kommertspankadel üle saada olulisest psühholoogilisest takistusest," ütles ta. "Pangad ei pea nüüd enam ühinemist häbiväärseks, vaid võtavad seda täiesti normaalse nähtusena."

Pollisinski ei soovinud kommenteerida keskpanga kohtumisi Ameerika Balti Panga esindajatega. "Eesti Pank on selle loo juba unustanud. Meie jaoks on praegu esmaoluline mitte tegeleda olnuga, vaid anda ühinenud pankadele tehnilist abi ja nõu," ütles ta.

"Mõne ühinemise teel tekkinud uue panga probleemiks on suurenenud põhikapitali efektiivne töölerakendamine, mõnel -- normaalselt tegutsema hakkamine."

Pangaliit ei pakkunud huvi

Praegu on Eesti krediidiasutuste süsteemis viisteist panka ning Soome Merita Panga Tallinna osakond. Kuueteistkümnest Eestis tegutsevast kommertspangast kuulub Eesti Pangaliitu praegu kaksteist.

Mõnede analüütikute väitel on Pangaliit tagasi lükanud ABP-i soovi sellega ühineda. Eestis tegutsevast kuueteistkümnest kommertspangast kahtteist ühendava Pangaliidu tegevdirektor Viktor Hütt ütles, et ABP pole liitu astumiseks kunagi soovi avaldanud.

"Nad ei ole huvi tundnud ei Eesti panganduse üldprobleemide ega meiega liitumise vastu," ütles Hütt. "Pangaliidu jaoks polnud seda panka praktiliselt üldse olemas."

Pangaliit peab praegu läbirääkimisi Eesti Krediidipanga, EVEA Panga ja Tallinna äripanga ühinemiseks Pangaliiduga. Põhimõttelisi vastuolusid nimetatud pankade liitumiseks Hüti väitel ei ole.

Väikepankadel jääb kitsaks

Eesti pangaturul tegutsejad jaotusid juba eelmisel aastal selgelt suurteks ja väikesteks tegijateks. Eelmise aasta oktoobri lõpu seisuga ületas näiteks suurima kommertspanga - Hansapanga bilansimaht väikseima bilansimahuga Ameerika Balti Panga bilansimahu rohkem kui sada korda. 1995. aasta oktoobris oli ABP bilansimaht 30,1 miljonit ja Hansapangal peaaegu 3,1 miljardit krooni.

Suurte pankade osatähtsuse tõusu näitab seegi, et eelmise aasta detsembris hõlmasid viis suuremat kommertspanka (Hansapank, Eesti ühispank, Eesti Hoiupank, Põhja-Eesti Pank ja Tallinna Pank) 72,8 protsenti Eesti kommertspankade 14,08 miljardi krooni suurusest koondbilansist.

Hütt avaldas arvamust, et peatselt taas karmistuvad kapitalinõuded ei tekita Eesti pangandusturul tegutsevatele ettevõtetele enam olulisi probleeme.

"Omakapitali nõutava miinimummäära tõstmine ei anna lähiajal enam kindlasti pangaturgu puhastavat efekti," lisas Hütt. "Tõenäoliselt ühinevad edaspidi ka sellised pangad, millele järgmise aasta algul kehtima hakkava 60 miljoni kroonise omakapitali ületamine pole mingi probleem. Edaspidi saab ühinemise eesmärgiks asendi parandamine pangaturul."

TARMO MüüRSEPP