Eile kell 21.06 saabus Mõisakülla viimane reisirong.

Alates 1. veebruarist lõpetab Eesti Raudtee reisirongiliikluse Pärnu ja Mõisaküla vahel. Mõisaküla linnapea Arno Torn ütles, et rongiliikluse peiesid ei peeta, kuid matusemeeleolu on küll.

"Raudtee lõpp oleks Mõisakülale saatuslik," leidis Torn. "Praegu jääb veel alles kaubavedu kolm korda nädalas, aga kauaks sedagi, ei tea. Oleme omalt poolt enda arvates teinud kõik, et oma 1350 elanikuga linnaprobleeme teadvustada, aga tulemusteta."

Mõisaküla linnapea hinnangul on linna tulevik seotud ainult raudtee ja tollipunktiga. "Paraku ei lubata tollipunktist läbi veoseid ning raudteeliin Mõisakülast Riia suunas ei näi huvi pakkuvat, kuigi raudtee on täiesti olemas," nentis ta. "Mõisaküla oli juba sotsialismi ajal tunnistatud perspektiivituks paigaks ja näib, et Eesti vabariigis kestab sama mentaliteet."

10 aastat Mõisaküla jaamaülema ametit pidanud Leida Dancis ütles, et ta usub ikka veel terve mõistuse võitu, kuigi reisiliikluse väljasuretamine algas juba tükk aega tagasi. "Seni, kuni on alles kaubaliiklus ja töötab vagunidepoo, hingitseb ka raudteejaam edasi," lausus jaamaülem. "Reisiliikluse katkemine on aga väikesele linnale suur õnnetus, hoolimata sellest, et argipäevadel ei olnud Mõisakülast sõitjaid kuigi palju. Reisijate vähesuse põhjus oli selles, et rong läks hommikul liiga vara, juba kell 4.48. Kui käis veel lõunane rong, oli ka sõitjaid rohkesti."

Tallinna vagunidepoo Mõisaküla vaguniremonditsehhi juhataja Arvo Pede kinnitas, et nende tsehhi tulevik on samuti selgusetu. "Oleme piltlikult öeldes käte ja jalgadega sõdinud oma ettevõtte püsima jäämise nimel," nentis ta. "Selle aasta esimeseks poolaastaks on plaanid teada, teisel poolaastal seisab ilmselt ees erastamisprotsess. Raudtee juhtkond tahab endalt Mõisaküla tolmu maha raputada, aga mida erastamine meile kaasa toob, on raske ennustada. "

Pede sõnutsi tööd vaguniremonditsehhil jätkub. "Praegu leiab meie tsehhis tööd 50 inimest ja Mõisaküla suuruse linna kohta polegi seda vähe," märkis ta.

Mõisaküla keskkooli õppealajuhataja Maire Raieste ütles, et nüüd jäävad kooliõpilased ilma võimalusest saada osa kultuurielust väljaspool kodulinna. "Oleme rongiliikluse probleemi õpetajatega palju kordi arutanud ja leiame, et koolile ja õpilastele on igasugune ühenduse katkemine õnnetus ning toob kaasa terve probleemide ahela," tunnistas ta. "Meie linnast võtab isegi maakonnakeskusse Viljandisse bussisõit 1,5 tundi aega, ühendus Pärnu ja Tallinnaga halveneb rongi ärajätmisega tublisti."

Raieste prognoosis, et kui Mõisakülast kaob raudtee ja seega ka töökohad, siis hakkavad nooremad inimesed linnast veelgi enam lahkuma. "Niigi on linna elanikest tervelt üks kolmandik vanureid," sõnas õppealajuhataja.

Viljandi maavalitsuse majanduse ja arengu osakonna juhataja ülo Vinter ütles, et maakonna juhid soovivad raudteeliikluse probleemidele terviklikumat lahendust. "Reisiliikluse katkemine on muidugi nukker sündmus," selgitas ta. "See tähendab, et Mõisaküla ei pidanud olema tupikjaam, vaid vahejaam Pärnu-Riia raudteel."

Maavalitsuse osakonnajuhataja avldas kahetsust selle üle, et Eestis ei nähta majanduse arenguvõimalusi, vaid lähtutakse ühe kitsa ametkonna, antud juhul riigiettevõtte Eesti Raudtee seisukohast. "Maakonna arvamust võidakse küll küsida, kuid praktika näitab, et seda ei arvestata," nentis ta.

AIME KIVISTIK

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid