Eesti Pank taotleb valitsuselt juba viiendat aastat pangalt 1940 aastal õigusvastaselt võõrandatud kinnisvara juriidilist tagastamist.

Mõningates Eesti Pangale kunagi kuulunud hoonetes paiknevad praegu mitme Eesti kommertspanga filiaalid.

Eesti Panga seaduse järgi on Eesti Pank 1919 aastal asutatud Keskpanga õigusjärglane ja sellest tulenevalt kuuluvad talle 1940 aastal pangalt õigusvastaselt võõrandatud kinnis- ja vallasvara. Panga õigusjärgsust kinnitab ka 1991 aastal vastu võetud ülemnõukogu vastav otsus.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski sõnul ei soovi Eesti Pank maju tagasi, vaid seaduse realiseerimist.

Samast õigusjärgsuse printsiibist tulenevalt sai Eesti Pank Rootsist ja Inglismaalt tagasi oma kunagise kulla. "Seega välisriigid on õigusjärgsuse printsiipi tunnistanud, kuid Eesti riigi poolt on see endiselt täitmata," tõdes Pollisinski.

Enne sõda oli Eesti Pangal üle riigi 11 osakonda ning need kõik omasid ka kinnisvara. ühtekokku on Eesti Pangal saada tagasi 12 kinnisvaraobjekti, kuid kunagine kinnisvara nimekiri on veelgi pikem. Pollisinski sõnul on mõningad hooned sõjas hävinud ning üks objekt on jäänud ka teisepoole Eesti piiri.

Pool tundi majaomanikuna

Kuigi Eesti Pangal on mõningane ruumikitsikus, ei ole pank ühestki tagasisaadavast majast huvitatud. "Meie töö iseloom ei eelda enam filiaalide olemasolu ning samuti ei soovi pank hakata tegelema kinnisvara hooldusega. Küsimus on puht juriidiline," väitis Pollisinski.

"Nimetatud kinnisvara peab siiski kas või "pooleks tunniks" meie raamatupidamisest läbi käima, et neid varana arvele võtta. Kas me edaspidi rendime või kingime, on teisejärguline," lisas Pollisinski.

Tema sõnul ei saa käsitleda kõiki kinnisvaraobjekte ühes tervikus, vaid iga objekti tuleb vaadelda eraldi. "Enamik tagastatavaid maju on kellegi kasutuses, kuid meil pole mingit kavatsust hakata kedagi terroriseerima," ütles Pollisinski. Näiteks peaks kuuluma Eesti Panga omandusse Tallinnas Kentmanni tänaval asuv elumaja. "Mida on pangal elumajaga peale hakata? Seal elavad elanikud sees ja enamik kortereid on ka erastatud."

Mitmetes Eesti Pangale kuuluvates hoonetes paiknevad ühispanga ja Põhja-Eesti Panga filiaalid. ühtlasi on riik antud hoonetega nendes pankades osanikuks. Eesti Päevalehe andmetel on riik pakkunud Eesti Pangale tagastatavate hoonete asemel osalust kommertspankades. Kaupo Pollisinski kinnitas Eesti Päevalehele, et Eesti Pank ei taha mitte mingil juhul üheski kommertspangas osalust saada.

Seadused on vastukäivad

Pollisinski sõnul on valitsuse tasemel peetud läbirääkimisi juba 1992. aastast saadik, kuid tänaseks ei olda läbirääkimistest kaugemale jõutud. Venimise põhjusena nimetas ta mitmete seaduste omavahelist vastuolu. Näiteks on suur ebakõla Eesti Panga ja omandireformi aluste seadustes. "ühed loevad ühtesid seadusi, teised teisi, sellest ka tekkinud vaidlus," lisas Pollisinski.

Rahandusministeeriumi omandireformi osakonna juhataja Veiko Tali sõnul on Eesti Panga seadus koostatud teistest seadustest ülemaks. Seega ei ole Eesti Pank omandireformi õigustatud subjekt.

"Minu arvates koostati Eesti Panga seaduses kinnis- ja vallasvara puudutav säte läbimõtlematult ja antud sättel puudub ka rakenduslik mehhanism," väitis Tali.

Olukorra lahendust nägi Tali Eesti Panga seaduse muutmises.

RAIVO MURDE