Eesti Tööstuse ja Ehituse Kommertspank kavatseb tänavu emiteerida 20 miljoni krooni eest oma aktsiaid nii sise- kui välisturul ja muutuda seega avatud pangaks. Liitumisläbirääkimis= ed Virumaa Kommertspangaga on katkenud ja Tööstuspank üritab iseseisvana turul hakkama saada.
Lõppenud aastal seadis Tööstuspank endale eesmärgiks puhastada oma bilanss sedavõrd, et jõuda positiivse audiitoriotsuseni, ütles panga juhatuse esimees Margus Hanson Eesti Päevalehele. Teiseks oli vaja saavutada Eesti Panga püstitatud 50-miljonilise omakapitali nõude täitmine. Mõlemad eesmärgid on tänaseks täidetud.
Sel aastal on pangal kavas käivitada välisemissioon ja jõuda 900-miljonilise bilansimahuni. Enne aktsia avalikku müüki panemist peab panga usaldusväärsusele andma hinnangu mõni tunnustatud väliskonsultant. ühtlasi peaks see konsulteerima panga saneerimist ja otsima võimalusi rahvusvahelistest abifondidest raha saamiseks. Hansoni hinnangul võiks aktsiaid emiteerida kuni 20 miljoni krooni ulatuses, kuid otsuse selle kohta peavad langetama aktsionärid. Osa sellest 20 miljonist võiks Hansoni sõnul tulla ka sisemise emissiooni käigus, sest panga aktsiate ostmisest võivad olla huvitatud ka panga oma töötajad ja aktsionärid.
Tööstuspank jätkab esialgu iseseisvalt
Hetkel on Tööstuspank seadnud oma sihid arvestusega, et jätkab Eesti pangandusturul iseseisva pangana. "Kui eelmisel aastal liitusid pangad peamiselt administratiivse sunni tõttu, siis edaspidised ühinemised peaksid toimuma majanduslikel eesmärkidel," leidis Hanson, kelle sõnul ei valmista tema juhitavale pangale ka 60-70 miljoni omakapitali piiri ületamine erilisi raskusi.
Virumaa Kommertspangaga olid Tööstuspangal küll möödunud suvel liitumisläbirääkimised, kuid need lõppesid juhatuse esimehe sõnul septembris. "Leppisime kokku, et pärast aastaauditeid pöördutakse teema juurde tagasi juhul, kui osapooltel siis veel asja vastu huvi on," märkis ta. Ehkki praegu see huvi puudub, ei välistanud Hanson, et ühel hetkel kõnelused taas käivituda võivad. Igal juhul tahab pank tuua enne, kui kellegagi liitumisplaane pidama hakkab, oma aktsia turule, et määratleda selle väärtus. "üks põhjusi, miks suvel toimunud läbirääkimised ummikusse jooksid, oligi selles, et ei suudetud kindlaks määrata aktsia vahetusväärtust," leidis ta.
Hansoni sõnul soovib Tööstuspank stabiilselt areneva pangana säilitada oma turuosa, "mis küll pole väga suur, kuid mingi osa ometi". Praegu on pank rohkem esindatud Tallinnas ja Kirde-Eestis. Turuosa on teisalt määratud panga ajalooga. Olles välja kasvanud Nõukogude Liidu Ehitus- ja Tööstuspanga vabariiklikust kontorist, on panga põhiklientideks siiani suured riigiettevõtted. Riiklike ettevõtete deposiidijääk moodustab panga 500 miljoni krooni suurusest deposiidist 100-120 miljonit ehk 20-25 protsenti.
Erastamine võib muuta panga klientuuri
Kuuldus, et Tööstuspangas riiklikest ettevõtetest klientide vara väheneb, ei pea pangajuhi kinnitust mööda paika. "Ehkki praegu riigiettevõtted meie pangast raha välja viinud ei ole, peame arvestama sellega, et nad võivad seda erastamise käigus teha," märkis ta, lisades, et pank on ka pärast omanike vahetust nõus koostööd tegema nii Eesti Energia, Eesti Põlevkivi kui ka Merelaevandusega.
Viimasel ajal on Tööstuspank hakanud rohkem tegelema väikeettevõtjate ja eraisikutega. Kuna pank annab laenu maaelu krediteerimise fondist, on nende hulgas päris palju põllumehi. Aprillis tuleb pank turule ka pangakaardiga.
Pikaajalise välismaise laenuressursi saamiseks pole Tööstuspank seni juhatuse esimehe sõnul veel valmis olnud. "Kui paberid korda saame, võivad ka sellealased läbirääkimised hoogustuda," ütles ta, viidates loodetavale audiitorhinnangule panga tegevuse kohta.
Sel aastal investeerib Tööstuspank 20 miljoni krooni ringis. Suur osa sellest kulub Tallinna peamaja uuendamiseks. Järge ootab Sõle tänava filiaal.
Tööstuspanga aktsionärid saavad eelmise aasta tulemuste põhjal, juhul kui aktsionäride üldkoosolek juhatuse ettepanekuga soostub, 25 protsendi ulatuses dividende. Panga mullune kasum oli 12,7 miljonit krooni.
SIRJE NIITRA
