Eesti telekommunikatsioonis osaleva Rootsi Telia AB juhid lükkavad ümber süüdistused selle kohta, nagu pumpaks firma Eesti Telefoni, Eesti Mobiiltelefoni ja TeleMedia Eesti kaudu siit miljoneid välja.
Telia InfoMedia asepresident Mart Nurk, kes vastutab ühtlasi kogu Telia äritegevuse eest Eestis, ütles, et viimasel ajal on Eesti ajakirjandus alusetult rünnanud Rootsi kontserni, süüdistades seda miljonite Eestist välja pumpamises.
Tegelikult on Telia saanud Eestis oldud aja jooksul (1991. aastast) dividende Eesti Telefonist 4,6 miljonit, Eesti Mobiiltelefonist 14 ja TeleMedia Eestist 1,2 miljonit Eesti krooni, mis kõik kokku teeb 19,8 miljonit Eesti krooni. Samas ajavahemikus on Telia siia investeerinud ligikaudu 400 miljonit krooni. "Ma ei mõista, millest on sellised süüdistused tingitud. Kui keegi ei saa toimuvast aru, võiks ta meilt küsida - oleme alati valmis selgitama," lausus ta.
Telia AB president Lars Berg ütles, et Eesti oli Rootsi turuliidrile esimene investeering kodust väljas. Tänaseks on kontsern loonud ühisfirmasid juba paljudes maailma riikides: Inglismaal, Itaalias, Ungaris, Iirimaal, Taanis, Lätis, Venemaal ja mujal. Esimese kõiki Euroopa riike hõlmava telekommunikatsioonifirma Unisource kaudu teeb Telia koostööd selliste tippfirmadega nagu Telecom Netherlands, Swiss Telecom ja Telefonica de Espana. Lisaks teenindavad Telia konsultandid telefonisideoperaatoreid kokku sajas erinevas riigis.
Eestit peab Berg koos teiste Balti riikide ja Skandinaaviaga oma lähituruks, millest Telia on väga huvitatud. "Meie strateegia näeb Eestis ette jõulisi pikaajalisi investeeringuid. Andes tehnoloogia ja teadmised kohalikule partnerile üle, soovime saavutada kohaliku meeskonna juhtimisel kiiresti kindel turupositsioon."
Telia alustas Eesti Mobiiltelefoniga, kus tal on Soome Telega kahepeale kokku 49 protsendi suurune osalus ja ülejäänud 51 protsenti kuulub Eesti riigile. 1993. aastal asutasid samad partnerid sama osalusega AS Eesti Telefoni. Aasta varem oli Telia koos Eesti Tekecomiga loonud TeleMedia Eesti (osalus 48 protsenti), mis on omakorda osanik telekanalis TV 3 (34 protsenti), telefoniteabefirmas Teabeliin (40) ja Sõnumilehes (16,6). Sel suvel omandas Telia eelnevale lisaks enamusosaluse kaabeltelevisioonifirmas Starman Elektroonika (60 protsenti).
Noorim Telia osalusel Eestis loodud firma Starman pakub juba praegu teenust ligikaudu 11 000 perele. Lähema poolteise aasta jooksul on kavas ehitada kaabeltelevisioonivõrgud kokku 60 000 kodu tarvis. Firma ülejäänud 40 protsenti aktsiaid kulub Eesti erakapitalile.
Telia presidendi sõnul on areng Eesti telekommunikatsioonis olnud väga kiire ja "on alust arvata, et selline tempo jätkub". Ta ei välistanud võimalust, et kui selline pakkumine tehakse, võib Telia osaleda ka Eesti Telekomi erastamises. "Oleksime sellisest ettepanekust loomulikult meelitatud, kuid seni ühtki konkreetset juttu sel teemal olnud ei ole," lisas Nurk omalt poolt.
Eesti Telefoni kontsessioonilepingu kohta arvas Berg, et Euroopa Liitu minnes peab Eesti oma telekommunikatsiooniturgu liberaliseerima nagunii, kuid selleks on tarvis teatud ettevalmistusaega. Euroopa dereguleerib oma telekommunikatsioonituru 1. jaanuariks 1998, kuid teeb seda tema sõnul samuti järk-järgult. Nurk leidis, et kontsessioonilepingu lõpetamine oleneb sellest, kuidas areneb telekommunikatsioonituru regulatiivne pool. "Selleks tuleb lahendada küsimus, kes võtab endale vastutuse võrkude väljaehitamise eest kogu maal," märkis ta.
Teiste Euroopa riikide telekommunikatsioonifirmade huvi Eesti turu vastu hindasid Telia juhid vähetõenäoliseks. Näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa on ise hädas oma turu kaitsmisega.
SIRJE NIITRA
