ILMAR TASKA
SEISUKOHT
Tuleva aasta riigieelarvega seoses on Eesti Päevalehes ilmunud mitu arvamusavaldust ETV rahastamise teemal. See küsimustering puudutab otseselt ka eraõiguslikke telekanaleid, sest riigitelevisioonile reklaami esitamise õiguse andmisega on erakanalitelt võetud suur osa nende ainsast sissetulekuallikast.
ETV peadirektor on arvamusel, et eelmise aasta tasemele jääva summa (70,95 miljonit krooni) eraldamine tulevaks aastaks on "väga tugev taandareng".
Meile jääb see arusaamatuks, sest lisaks eelarvest saadavale rahale teenib ETV reklaamide esitamisest veel 40-50 miljonit krooni aastas, seega kokku 110-120 miljonit. See summa ületab umbes viis korda näiteks Kanal 2 tänavuse eelarve. Samal ajal on Kanal 2 programmi maht võrdne ETV omaga, töötajate arv on aga 8-9 korda väiksem ning Baltic Media Faotsi uuringute ajal 7.-13. augustini oli meie programmil vaatajaid rohkem kui ETV-l. Kanal 2 saaks pakkuda palju paremat programmi, kui meie eelarve oleks praeguse 25 miljoni asemel kas või 40 miljonit krooni.
Kui ETV täidaks ainult avalik-õigusliku telekanali ülesandeid, oleks tal võimalik toime tulla tunduvalt väiksema eelarvega. Nii näiteks pakutakse avalik-õiguslikele telekanalitele sisukaid populaarteaduslikke programme vahel isegi tasuta. Kulude kokkuhoiuks võiks ETV lõpetada kallite ameerika kommertsfilmide ja telemängude ostmise ja/või litsentsi alusel tootmise. Kokkuhoitud raha võiks kulutada näiteks maaelu või regionaalprobleeme käsitlevate saadete tegemiseks ning jääks veel ülegi "põhimõtteliste reformide"= elluviimiseks. ETV maksab teleturgudel filmide eest põhjendamatult kõrget hinda. Milleks näha vaeva tülika tingimisega, kui raha tuleb riigieelarvest ning iga krooni pole ise vaja välja teenida. (Meil on olnud võimalik samadelt firmadelt osta võrdväärseid filme mitu korda odavamalt.)
On kahju, et Eestisse jäävad ostmata paljud tõeliselt head dokumentaalfilmid, populaarteaduslikud saated, maailma ajalugu ja tulevikuprobleeme käsitlevad meistersarjad. Nende ostmist vaatajat rahuldavas koguses ei saa endale lubada eratelekanalid, mis lisaks reklaamitulude eest võistlemisele peavad ETV-ga konkureerima ka meelelahutuse alal. Samas täidavad erakanalid praegu avalik-õigusliku telekanali ülesandeid, tootes ühiskonnateemalisi, poliitilisi ja kultuurisaateid, alternatiivseid noortesaateid, maaelu- ja regionaalsaateid ning pakkudes programme vähemustele.
Avalik-õigusliku telekanali ülesannete täitmine peaks vastavalt ringhäälinguseadusele olema eelkõige ETV funktsioon. Ehk oleks riigieelarveliste vahenditega siiski midagi olulisemat peale hakata kui ülepaisutatud hindadega kommertsprogrammi toota ja ebaefektiivselt tegutsevat struktuuri toetada.
Tootes 25 miljoni krooni eest aastas sama mahukat programmi kui ETV, väidame, et ETV rahamure ei ole tõeline. Turuliidrina dikteerib ETV nii madalad reklaamihinnad, et lääne suurkontsernid kärbivad Eestisse planeeritud telereklaami eelarveid ja suunavad osa rahast teistesse riikidesse. See on suur kahju mitte ainult erakanalitele (kes töötavad kolmandat aastat kahjumiga vaatamata sellele, et õhtune reklaamimaht on juba täielikult välja müüdud), vaid ka kogu riigi majandusele. Kuigi ringhäälinguseadus näeb ette ETV reklaamimahu viis protsenti päevaprogrammist, ei piira seadus reklaamimahtu ühe tunni kohta (erakanalitele selline piirang kehtib). õhtused reklaamiblokid ETV-s näivad olevat lausa kummist, reklaamimahu kunstlikuks suurendamiseks näidati eelmiste jõulude eel hommikuti kordussaateid ning juba on kuulda selle õnnestunud triki kordamise plaanidest. Riigitelevisiooni vaataja peab isegi uudiste ees, keskel või lõpus vaatama sinna sobimatut reklaami. Svein Erik Andersoni (TV Pluss, Norra) sõnade kohaselt peavad poliitikud Norras, nii nagu ka teistes Põhjamaades, reklaaminäitamist riigile kuuluvas telekanalis ebamoraalseks.
ETV-l on õnnestunud mõnikord ka rahvuslikuks rikkuseks nimetatud eetriaega suure allahindlusega peaaegu ära kinkida ning seda võimalust kasutavad eelkõige välisfirmad. ETV saab klientidele pakkuda suuri allahindlusi ning nende kujundatud hinnatasemega on sunnitud kaasa minema ka eratelekanalid.
Erakanalite kägistamine, maksumaksjate narritamine ja võimuesindajate eksitamine on kestnud sama kaua, kui ETV on müünud madalahinnalist reklaami ja ostnud kommertsprogramme mitmekordselt paisutatud hindadega. Ei aita, et seadus fikseerib ETV avalik-õigusliku staatuse, selleks saab siiski vaid nende funktsioonide täitmise kaudu. Seni ei ole avalik-õiguslikust televisioonist Eestis veel mõtet rääkida, selleks tuleb kõigepealt saada. Ehk piisaks ka 70,95 miljonist kroonist aastas või veelgi vähemast.
Ilmar Taska on Kanal 2 juht
