Kersti Raudam
SEISUKOHT
Vallo Toomet pöörab õigesti tähelepanu vajadusele lahti mõtestada Eesti Televisiooni roll ühiskonnas. Omalt poolt lisan, et sama vajadus on ka Eesti Raadio puhul.
Kuis nii, küsib lugeja, kui kohe-kohe valib ringhäälingunõukogu uued peadirektorid ning neil peaks ju selge olema, mille nimel nad tööle hakkavad. Nõukogu ülesandeks peaks jääma kandidaatide seast võimekamate ja eesmärgi saavutamiseks parema tegevuskavaga inimeste valimine. Lahtimõtestamata rolliga institutsioonile ei saa ju valida juhte?!
Kultuur, mitte äri
ER-i roll on juba sõnastatud. Nimelt 1993. aasta alguses, kui ER ja ETV võeti Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmeiks, tunnustades neid kui avalik-õiguslikke ringhäälinguid. Ka 1994. aastal vastu võetud ringhäälinguseaduse järgi on ER ja ETV avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad seaduse alusel avalik-õiguslike raadio- ja televisiooniorganisatsioonide ülesandeid. Seaduse järgi teostab ainupädevat järelvalvet ER-i ja ETV tegevuse üle üheksaliikmeline ringhäälingunõukogu.
Avalik-õiguslik staatus ja EBU põhikiri nõuavad ER-ilt ja ETV-lt rahvusliku iseloomu ja tähtsusega ringhäälinguteenust, s.t programmi, mis on nähtav ja kuuldav kogu riigis kogu elanikkonnale, mis on mitmekesine, kvaliteetne, erapooletu, tasakaalustatud, usaldusväärne, hariv ning arvestab eri elanike gruppide huve, olenemata nende rahvusest ja sotsiaalsest kuuluvusest ning on sõltumatu programmi maksumusest ja auditooriumi suhtes, samuti sõltumatu kõigist (varjatud) kommerts- ja poliitilistest huvidest.
Avalik-õiguslike põhimõtete järgi on ringhääling kultuur, mitte äri, ja auditoorium on kodanikud, mitte tarbijad. Avalik-õiguslik ringhääling on kultuuriidentiteedi säilitaja, eriti väikeriikides. Teisisõnu, avalik-õiguslikku= ringhäälinguprogrammi tellib, kontrollib ja maksab kinni Eesti ühiskond. Seega on avalik-õiguslikul ER-il ja ETV-l ühiskonna ees palju kohustusi ning nad ei saa ega tohi olla majanduslike ja poliitiliste huvigruppide mängitada.
Kord juba otsustatu ja tegevuse aluseks võetu on aga hakanud aegapidi kaduma, rolli piirjooned ähmastuma, avalik-õigusliku ringhäälingu vajalikkus on aeg-ajalt ka küsimärgi alla seatud. Sellele viitavad ajaleheartiklid, tele- ja raadiosaated jne. On asju, mida demokraatlikus ning inimõigustel põhinevas ühiskonnas pole vaja tõestada. Avalik-õiguslikkus on mõtteviis, mille aluseks on missioonitunne, mis on sügavalt seotud kultuuri ja haritusega.
Olen küsinud oma Euroopa kolleegidelt, kas neil on tekkinud diskussioone avalik-õigusliku ringhäälingu vajalikkusest. Vastates "ei", on mind vaadatud hämmeldusega. Sellist küsimust ei tekigi, aeg-ajalt tulevad päevakorda vaid kaasajastamise ja rahastamise probleemid. Ning neidki lahendatakse eelkõige avalikkuse, mitte kommertsringhäälingu huvidest lähtudes.
Tunnetame missiooni
Olen kindel, et enamik ER-i ja ETV töötajaist tunnetab oma missiooni ning teab, kellele, milleks ja mida ta teeb. Raadio neli programmi on optimaalne, arvestades mitte-eestlaste suurt osakaalu elanikkonnas (Raadio 4). Eestikeelsete programmide jagunemine lähtub eelkõige vanusest ning sellega seotud huvidest ja vajadustest. Raadio 2 on noortele orienteeritud ning enamasti keskealistele ja vanematele inimestele on mõeldud Vikerraadio, milles on ka lastesaated. Neljas programm, Klassikaraadio, arvestab nõudlikuma maitsega ja harituma auditooriumi huve, kelle osakaal elanikkonnas on praegu küll arvuliselt suhteliselt väike, kuid oluline.
Olen kindel, et suurem osa Eesti rahvast tunnetab, mida ta saab ER-ist ja ETV-st (seda väljendavad ilmekalt kuulaja/vaataja arvud Balti Meediateabe AS-i päevik-uuringutes). Need on sajad tuhanded inimesed meie kõrvalt ja mitte ainult "rikkad, edukad ja noored". Me tahame, et kogu rahvas leiaks endale meie programmidest oma saated. See on meie missioon ja meie ülesanne.
On veel kolmas osaline, ainupädev järelevalveorgan, seaduse järgi avalikkuse huve esindav, kohe-kohe uusi peadirektoreid valiv.
Ma ei taha väita, et kõik (programm ja selle kvaliteet, struktuur, koosseis, materiaalne ja tehniline baas jne) oleks ER-is või ETV-s ideaalne. Arenev organism vajab pidevat täiustamist. Sellega peaksid uued valitavad juhid tegelema. Senini on läinud aga suur osa energiast tõestamaks avalik-õigusliku ringhäälingu vajalikkust.
Kersti Raudam on Eesti Raadio nõunik.
