Grafoprojektori hinnaklassi ja headuse määrab peamiselt selle valgusjõud.

Grafoprojektori ehk kuvaheidiku eelisteks on selle kasutamise ning kilede valmistamise lihtsus ja odavus. Kuvaheidik on praegu kõige sagedamini kasutatav esitlusvahend, sest esitlejal saab kilel olevat teksti kiiresti muuta, näiteks kirjutada midagi juurde või kriipsutada maha.

Tähtis on ka see, et kilede abil esitatu on kergesti haaratav tänu pildi heale kvaliteedile.

Valgusjõud määrab hinna

Valgusjõud on kuvaheidiku kõige olulisem hinnamääraja.

Kui on tegemist tekstide ja lihtsate skeemide näitamisega väikeses või keskmises umbes kooliklassi suuruses ruumis, piisab kõige levinumast, umbes 2100-luumenilise valgusjõuga kuvaheidikust, keerukamad värvitrükis kiled nõuavad hea tulemuse saamiseks suurema valgusjõuga aparaati.

Loomulikult sõltub pildi kvaliteet ka ruumi valgustusest - väikese valgusjõuga projektori kasutamisel tuleb ruum pimendada. Lihtsate projektorite hinnad algavad umbes 3700 kroonist.

Järgmine klass projektoreid on valgusjõuga umbes 4000 luumenit. Need annavad keskmistes hämarates ruumides hea tulemuse ka värvikiledega. Suuremad ruumid, näiteks konverentsisaalid, vajavad hea tulemuse saamiseks vähemalt 6000-luumenist projektorit.

Suure võimsusega, umbes 11000-luumenist kuvaheidikut saab kilede esitlemiseks kasutada ka ruumides, kus on suured aknad ja mida ei saa pimendada. Võimsatel projektoritel on tavaliselt lüliti, millega saab valgusjõudu vähendada. Liiga hele pilt on vaataja jaoks väsitav nagu alavalgustatud piltki.

Optika paneb pildi kvaliteedi paika

Optika moodustab suurima osa kuvaheidiku hinnast. Hea optika tagab ühtlase pildi, mille servad pole alavalgustatud ja keskosa ülevalgustatud. Hea mitmeläätselise optika korral on ka kile servades olevad jooned sirged, mis on eriti oluline skeemide ja jooniste puhul. Halva optika kasutamisel on ekraanil näha värvilaike ja pilti ei saa ühtlaselt kogu kile ulatuses teravdada.

Lihtsad oadavamad väikese valgusjõuga projektorid on enamasti üheläätselised. Pisut kallimatel, alates 4000 luumenist on läätsi rohkem, tavaliselt kolm. üldjuhul annab mitmeläätseline optika parema pildi.

Esitlus mitmes kohas

Spetsiaalsetes kaasaskantavates kuvaheidikutes kasutatakse peegelprojektsioonimeetodit: lamp asub projektori kaelas, mitte kile all.

Kile all on peegel, mille abil suunatakse pilt kaela tagasi ja seejärel sealt ekraanile. Sellised kuvaheidikud on küll tavalistest kallimad (alates 8500 kroonist), kuid nad on väga kerged, kaaludes koos kohvriga alla kolme kilogrammi. Neid on ka lihtne üles seada ja see läheb kiiresti, tehes neist suurepärase müügimehe töövahendi.

Peegelprojektsiooni kasutavate kuvaheidikute valgusjõud on tavaliselt 2100 luumenit või veelgi vähem. Suurema valgusjõu jaoks on kantavad projektorid tavapärase lahenduse, kuid tugevdatud konstruktsiooni ja madalama profiiliga.

Lambivaheti päästab esitluse

Kuvaheidiku lambi eluiga on tavaliselt 75-300 töötundi sõltuvalt valmistajast ja lambist. See, et lamp põleb alati läbi töötades, esitluse ajal, on füüsika, mitte Murphy seadus. Kindlasti tasub müüjalt küsida lambivahetiga projektorit, mis võimaldab varupirni lihtsalt sisse lülitada. Isegi, kui varupirn on käepärast, ei saa seda auditooriumi ees kiiresti vahetada, sest lamp on kuum.

Ostes tasub küsida võimalikult pika elueaga lampe, sest kaks korda pikema eluaega lamp pole kunagi kaks korda kallim, hinnavahe on tunduvalt väiksem. Lambi vahetamisel tuleb vältida selle puudutamist sõrmedega, see halvendab pildi kvaliteeti ja lühendab märgatavalt uue lambi tööiga, halvimal juhul põleb lamp läbi kohe pärast vahetamist.

Kuvaheidik ja multimeedia

Tänapäeva tehnika lubab kuvaheidikut ühendada ka arvuti või videoseadmetega vedelkristallpaneeli abil, et kuvada monitoril olevat liikuvat pilti auditooriumile. Paneel asetatakse grafoprojektori peale kile asemele. Paneeli näitamiseks peaks projektor olema vähemalt 4000-luumenise valgusjõuga.

PRIIT MUUGA,

Reveko Bürooseadmete AS