Tööõigus kui võlasuhe käib võlaõiguse alla

Justiitsministeerium lükkab tagasi ametiühingute süüdistused töösuhteid määratlema hakkava võlaõiguse eelnõu suhtes.

Ametiühingud heidavad justiitsministeeriumile ette, et võlaõiguse eelnõu töölepingu osa on Lääne-Euroopa enimarenenud maade eeskujul koostatud liiga üldiselt.

"Eestis pole ametiühing veel nii tugev, et suudaks lisaks palgaläbirääkimistele muidki tööalaseid küsimusi lahendada," selgitas ametiühingute keskliidu õigussekretär Kadi Pärnits. "Meil ei saa ka kohtulahendid tööõiguse aluseks olla, sest kord otsustab kohus ühtviisi, teinekord teisiti."

Justiitsministeeriumi asekantsleri Juhan Partsi väitel on tööõigus võlasuhe, mis käib võlaõiguse alla.= "Regulatsioonimeetodid peavad kõigi lepingute puhul olema ühed, muidu on kõik sassis nagu kört-pärtli särk," lausus Parts. "Võlaõiguse rakendamine eeldab paljude spetsialistide, sealhulgas ka kohtunike ümberõpet."

Võlaõiguse töörühma juhi Villu Kõve kinnitusel peab tööõigus vastama Euroopa Liidu nõuetele ja Euroopa tavadele. "Ei ole võimalik, et meil on kõik seaduse valdkonnad euroopalikud, kuid üks - tööõigus - jääb endiselt= sovjetlikuks," nentis ta. "Kui muudes valdkondades soovib riik ennast Euroopale lähendada mõne aastaga, siis pole võimalik, et tööiguses lükatakse seda edasi 10 või 50 aastaks. Sel juhul ei hakka õigussüsteem kui tervik toimima."

Kirjaliku töölepingu nõue kaob

Kadi Pärnitsa sõnul pole ametiühingud nõus, et võlaõiguse töölepingu osa kohaselt ei peaks enam üldse kirjalikku töölepingut sõlmima. "Töötaja alustab uue seaduse eelnõu kohaselt tööd, tööandja aga annab talle hiljem kinnituskirja lepingu tingimustega," rääkis ta. "Ei ole aga öeldud, mis saab siis, kui tööandja ei anna kinnituskirja."

Villu Kõve selgitusel ei nõua ka Euroopa Liit kirjalikku töölepingut, vaid kirjalikku tõendit töölepingu tingimuste kohta. "Tööandja kohustus on anda kirjalik kinnitus," tõrjus Kõve ametiühingute süüdistusi. "Tööõigusest tuleneb terve hulk sanktsioone, kuid need ei sisaldu mitte võlaõiguses, vaid avalikus õiguses. Oluline on, et lepingu vorm poleks lepingu kehtivuse eelduseks. "

Võlaõiguse üldosa kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust see, et pooled pole kokku leppinud olulises tingimuses, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. "See tähendab, kui inimene on töötu ja palgas pole kokku lepitud, siis võib eeldada, et tööd oleks alustatud ka palgas kokku leppimata," selgitas Pärnits. "Kui töötasus pole kokku lepitud, loetakse eelnõu kohaselt palgaks tavaline või kollektiivleppes ettenähtud tasu."

Kõve väitel aga hakkab võlaõigus töövõtjat senisest rohkem kaitsma, sest tööseadus nõuab praegu lepingu kirjalikku vormistamist, vastasel juhul leping ei kehti. "Tihtipeale ei sõlmita praegugi kirjalikku lepingut ning siis võib tööandja öelda: pole lepingut, pole sa ka tööd teinud ega peagi palka saama," rääkis ta. "Võlaõigus= e eelnõu kohaselt on aga inimesel õigus saada vähemalt keskmist töötasu."

Ametiühingud on vastu sellele, et võlaõiguse eelnõu kohaselt võib tähtajalisi töölepinguid sõlmida kui tahes pikaks ajaks, kui ettevõtte omapära, tööülesannete olemus või töötaja isik seda nõuab. "Sel juhul hakatakse enamasti vaid tähtajalisi töölepinguid sõlmima, sest väga kerge on põhjendada, et ettevõtte omapära nõuab seda," väitis Pärnits.

Võlaõiguse töörühma juhi kinnitusel on üldine põhimõte see, et tööleping peab olema tähtajatu. "Me ei saa kirjutada seadusesse ammendavat loetelu, millal võib sõlmida ajutise töölepingu, sest kõiki juhtumeid ei ole seaduse tekstis võimalik ette näha," põhjendas Kõve.

Vallandamist kavatsetakse lihtsustada

Võlaõiguse eelnõu järgi ei tohiks päevapealt vallandada vaid neid, kes on töötanud sama tööandja juures üle aasta või kui selles majandusüksuses on üle seitsme töötaja. "Vallandada võib ka näiteks neljakuuse lapse ema, aga praegu ei ole seda lubatud teha enne lapse kolmeaastaseks saamist," väitis ametiühingute õigussekretär.

Villu Kõve sõnul on sisuliselt ainult töölepingu lõpetamise sätteid võrreldes praegusega "nihutatud" mõnevõrra tööandja poole. "Koondamistasusid on tõepoolest eelnõus vähendatud Euroopa keskmisele tasemele," tõdes ta. "Lõpliku sõna ütlevad muidugi poliitikud, kas liberaliseerida töölepingu lõpetamist või mitte."

Ametiühingud protesteerivad ka selle vastu, et puhkuseraha võib tööandja kärpida või tagasi nõuda siis, kui inimene teeb puhkuse ajal tasulist tööd.

"Puhkuse ajal maksab tööandja tasu selleks, et töötaja taastuks," tõrjus võlaõiguse töörühma juht süüdistusi. "Kui inimene töötab puhkuse ajal ja ei taastu, siis kahjustab see ettevõtjat, kes talle puhkusetasu on maksnud."

AIN PARMAS