STREIK: dispetsherid jätavad Tallinna tunniks ajaks lennuühenduseta

Lennujuhid nõuavad streigiga navigatsiooniraha

Lennujuhtide järgmisele teisipäevale kavandatud hoiatusstreik katkestab tunniks ajaks lennuliikluse Tallinnaga.

Eesti Lennujuhtide Assotsiatsiooni juhatus otsustas eile korraldada esimese tunniajase hoiatusstreigi, nõudmaks tuleva aasta riigieelarvet arutavalt Riigikogult kogu lendude navigatsioonitasu suunamist lennuliiklusteenistusele.

Assotsiatsiooni president üllar Salumäe ütles Eesti Päevalehele, et lendude juhtimine lõpetatakse ainult Tallinna lennuvälja lähilennualal ning seepärast katkestab streik üksnes Tallinnas maanduvad või sealt lähtuvad lennud. "Eestist üle lendavaid lennukeid streik ei puuduta," kinnitas Salumäe. "Lennujuhid on oma töökohtadel, et vajadusel teenindada meditsiinilisi ja riikliku tähtsusega lende ning hädaolukorda sattunud õhusõidukeid."

Assotsiatsioon otsustab homme streigi täpse kellaaja ning siis selgub, kui suurt kahju kannavad lennukompaniid ja Tallinna lennujaam. "Tahame streigiga tekitada võimalikult vähe rahalist kahju," lausus Salumäe.

ühtekokku maandub ja tõuseb Tallinnas 11. novembril 55 lennukit, Eesti õhuruumi kasutab aga päevas keskmiselt 300 lennukit.

Eesti rohkem kui 50 lennujuhist kuulub kolm neljandikku Lennujuhtide Assotsiatsiooni. "Streiki toetab ka suurem osa assotsiatsiooni mittekuuluvaid dispetshereid," väitis Salumäe.

Lennujuhid nõuavad kogu navigatsioonitasu

Eesti õhuruumis lendude ohutuse eest vastutavad dispetsherid nõuavad streigiga, et lennuliiklusteenistus muudetaks riigieelarve väliseks äriühinguks ning kõik lendude navigatsioonitasud laekuks teenistusele.

"Sel aastal teenime navigatsioonitasudena umbes 135 miljonit krooni, millest lennuliiklusteenistusele eraldatakse vaid 65 miljonit," selgitas Lennujuhtide Assotsiatsiooni president. "Soovime pakkuda paremat ja ohutumat teenindust."

Ka valitsus toetas teede- ja sideministeeriumi ettepanekul lennuliiklusteenistuse muutmist äriühinguks, kuid Riigikogu rahanduskomisjon tegi eelmisel nädalal ettepaneku kanda navigatsioonitulud ja -kulud järgmise aasta riigieelarvesse.

"Häälteenamus oli selgelt selle ettepaneku poolt," ütles rahanduskomisjoni esimees Olev Raju. "Kuid komisjoni otsus pole lõplik, riigieelarve kinnitab siiski Riigikogu täiskogu."

Eesti Lennujuhtide Assotsiatsiooni presidendi sõnul peaks kogu navigatsioonitasu kasutama lennuliiklusteenistuse tehnika täiustamiseks ning lennuohutuse tugevdamiseks, sest seda näeb ette ka rahvusvaheline konventsioon.

"Näiteks oleks vaja kindlustada kogu Eesti õhuruum, sest rahvusvahelise konventsiooni kohaselt jäävad lennukite kokkupõrke korral kõik kulud Eesti kanda," lausus Salumäe. "õhuruumi kindlustamine maksab umbes kolm miljonit krooni, kuid kahe lennuki kokkupõrke puhul tuleks Eestil hüvitusena maksta umbes kolm miljardit krooni ehk ligi neljandik tänavusest riigieelarvest."

Lennujuhid soovivad ka suuremat palka nii endale kui teistele lennuliiklusteenistuse töötajatele.

üllar Salumäe andmetel teenib Eesti lennujuht keskmiselt 6000 krooni, Lätis aga 11 000-14 000 krooni. "Maailmas on üldine põhimõte, et lennudispetsheri palk moodustab 80 protsenti keskmise suurusega reisilennuki piloodi töötasust," ütles ta. "Lennukompaniis Estonian Air töötava piloodi palk on keskmiselt 20 000 krooni."

Streik võib põhjustada kopsaka kahjunõude

Lennujuhtide hoiatusstreigi vastu on nii teede- ja sideministeerium kui ka lennuamet, sest see võib riigile üsna palju maksma minna.

"Tallinna lennujaamal jäävad saamata maandumistasud, reisijad võivad nõuda kompensatsiooni lennukompaniidelt, kes omakorda nõuavad hüvitist," selgitas ministeeriumi lennundusosakonna asejuhataja Priit Lõuk. "Ilmselt minnakse riigi tasku kallale, sest lennuliiklusteenistus kuulub riigile."

Lennukompanii Estonian Air ei soovinud eile oma edasisi samme prognoosida, sest ametlikku teadet streigi kohta pole veel firmasse jõudnud.

AIN PARMAS