Puiduveofirmad nõuavad massipiirangute tühistamist
AIN PARMAS
Puiduveofirmad nõuavad suurtele veoautodele kehtestatud massipiirangute tühistamist, kuid maanteeamet pole teede säästmise nimel sellega nõus.
Puiduveoga tegeleva firma Silvester hinnangul ei tohiks piirata veoautode tegelikku massi, vaid teljekoormust.
"Eestis on tegeliku massi piiranguks 5- ja 6-teljelistele autorongidele kehtestatud 40 tonni, kuid valmistajatehas on meie Sisudele ja Volvodele lubanud täismassiks 55-65 tonni," ütles üks Silvesteri töötaja Eesti Päevalehele.
Puiduveofirma AS Mets & Puu logistiku Hillar Väravase sõnul on 40-tonnine massipiirang muutnud Eesti autoveod konkurentsivõimetuks. "Rootsis, Soomes, Lätis ja Venemaal võib sama tüüpi veokitel olla tegelikuks massiks 60 tonni," selgitas ta. "Massipiirangud võiks olla aga kehvadel teedel ning sügiseti ja kevaditi teede lagunemise ajal."
Väravase kinnitusel tuleks aga massipiirangu tühistamisel suurendada ka autorongi lubatud pikkust, sest muidu hakkaks veokid ületama teljekoorumuse norme.
"Pikkuse suurendamisel saab masinatele ühe telje lisada, mis hoiaks teljekoorumuse lubatu piires," lausus AS-i MEts & Puu logistik. "1996. aasta mais pidime aga oma haagised lühemaks lõikama, et pikkusepiirangutesse mahtuda."
Vedaja võib raha eest saada eriloa
Maanteeameti liikusohutusosakonna liiklussektori juhataja Aare Paini sõnul lõhuks aga tegeliku massi normi kaotamine hirmasti teid. "Sellisel juhul ei peaks vastu teekatted ega ka enamasti tükk aega tagasi ehitatud teealused," selgitas ta. "Tallinna-Tartu maanteel on juba praegugi rööpad näha."
Paini kinnitusel vastab 40-tonnine tegeliku massi piirang Euroopa Liidu nõuetele. "Erandina võib autorongi massiks olla 44 tonni siis, kui kolmeteljeline veduk veab kahe- või kolmeteljelist 12,2-meetriste ISO konteinerite poolhaagist, mida kasutatakse kombineeritud vedude korral," lisas ta.
Tee omanik võib anda eriloa vedada ka kehtestatud normist suuremaid või raskemaid veoseid, kui neid ei ole võimalik osade kaupa transportida.
"Näiteks oleme andnud ühekordse eriloa suurendada autorongi tegelikku massi 180 tonnini, kuid sel juhul on vedaja pidanud hüvitama tee kahjustuse," lausus liiklussektori juhataja. "Veetud on ka üle normi raskemaid trafosid, kuid puidu- ja kütuseveoseid saab tükeldada ning seetõttu neile erilubasid ei anta."
Haldusõigusrikkumiste seadustiku kohaselt saab teljekoormuse normi ületamisel autojuhti trahvida 1400-5600 krooniga, lubatust suurema täismassiga autoga sõitmisel on võimalik ära võtta ka juhtimisõigus. Eesti-siseseid puiduvedusid tegeva firma Silvester autojuhid on maksnud vaid trahve, juhiluba pole kellelgi seni ära võetud.
Liikluspolitsei on lubanud suurendada veoautode kontrollkaalumiste arvu, sest tänavu oktoobris said 17 liikluspolitsenikku vastava väljaõppe.
Eriti palju liikus ülekaalulisi veokeid kevadel, kui Tallinna-Tartu maanteel oli kohati üle 90 protsendi kontrollitud veoautodest lubatust raskemad. Kontrollimise hirmus hakkasid paljud veokijuhid kasutama maanteede asemel kõrvalisi kruusateid, mis teedelagunemise ajal kõvasti kahjustada said.
Liikluspolitsei andmetel on paljudel kontrollitud veoautodel olnud raskemad koormad kui valmistajatehas lubab. Lisaks ülekoormusest kõveratele keredele puudub suurtel veoautodel tihti osa rattamutreid, pidurid ei tööta korralikult ning esinevad õlilekked.
Liikluspolitsei peab suureks probleemiks algeliselt või täiesti kinnitamata koormaid, mis liikuma pääsedes võivad lömastada nii veokikabiini kui ka teisi sõidukeid.
