Importi tuleb oluliselt vähendada
Majandusspetsialistide hinnangul peaks riik rakendama abinõusid impordi kasvu aeglustamiseks, sest kaubavahetusdefitsiidi kasv möödunud aastal 20,9 miljardi kroonini on liiga suur. Tallinna Tehnikaülikooli dekaani Alari Purju sõnul on kaubavahetusdefitsiidi suurus kriitiline. “Väliskaubanduse defitsiidi kasv näitab, et väga lihtne käsitlus – impordi teeb praegu kõrgeks masinate ja seadmete ostmine, mis hakkavad eksporti looma ja siis väliskaubandusdefitsiit väheneb – ei tööta,” ütles ta. Purju märkis, et möödunud aasta keskel toimus võrreldes eelnevate aastatega väliskaubandusbilansi paranemine, sest eksport hakkas kiiremini kasvama, kuid see ei ole probleemi lahendamiseks piisav. “Teiselt poolt oli märkimisväärne sisemaine inflatsioon, mis tõi kaasa palgatõusu. Kui palju mõjutab ostujõu kasv väliskaubandusbilanssi, sõltub turu impordikalduvusest, mis meil on küllalt kõrge,” kinnitas ta.
Purju hinnangul avaldavad ekspordi kasvule olulist mõju mitmed välistingimused, näiteks Eesti eksportööride pääs Vene turgudele, mida praegu võib pidada kriitiliseks.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuumi sõnul võib loota, et tänavu hakkab kaubavahetusdefitsiit vähenema.”1997. aastal osutus negatiivne saldo suuremaks kui me arvasime, seetõttu on lootused vähenemisele suuremad,” ütles ta ning lisas, et seni on teenustebilansi saldo katnud kaubavahetuse negatiivset saldot. “Niikaua kui maksebilanss tervikuna on positiivne, pole traagikaks põhjust. Aga kuna kaubavahetuse defitsiit on äärmiselt suureks läinud, ei saa päris rahulik olla,” märkis Kuum.
“Riik peaks palgatõusu külmutama, vähendades nii nõudlust impordile, sest ei saa loota, et eksport väga kiirelt suureneb. Teine võimalus on impordi asemel kodumaise kauba eelistamine, aga nii suures ulatuses see pole võimalik,” selgitas Kuum.
