KAABELLEVI: seaduse eelnõu tekitab endiselt operaatorite seas vastuolusid
Teliat ähvardab osaluse müük Starmanis
Juhul kui Riigikogu kinnitab eile valitsuses heaks kiidetud kaabellevi seaduse eelnõu muudatusteta, peab Rootsi telekommunikatsioonikontsern Telia müüma osaluse kaabeltelefirmas Starman. Seaduses on sätestatud erinevaid teenuseid pakkuvatele sidefirmadele nõue, et firma ei tohi olla osanik konkureerivas ettevõttes, mis omab vastava teenuse turust üle veerandi. Ainsana puudutab Eesti turul see säte Teliat, kellele kuulub 24,5-protsendiline osalus Eesti Telefonis ning 60-protsendiline osalus kaabeltelefirmas Starman.
Kui Riigikogu kinnitab seaduse ega muuda Teliat puudutavat sätet, siis on Telial kaks võimalust, kas ta müüb oma osaluse Starmanis või Eesti Telefonis, ütles teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Marju Laur.
Seadus soosib Teliahinnangul Levicomi
”Loodan, et Riigikogu on targem kui valitsus,” ütles Telia AB Balti regiooni juht Mart Nurk. ”Ma ei usu sellesse, et seadus läheb muutumatuna Riigikogust läbi.”
”Kui Riigikogu jätab Telia-vastase sätte seadusse sisse, on seadusandja pannud ennast olukorda, kus ta rikub ühte toimivat turgu ja keelab Tallinna suuruselt teise operaatori (Starmani – toim) tegevuse ära,” rääkis Nurk.
Nurga sõnul on suurem osa kaabellevi seadusest praegu koostatud eesmärgiga luua Telia konkurendile Levicomile lisavõimalusi. ”Nad on näidanud viie aasta jooksul, mida nad on suutnud: Tallinnas välja ehitada 14 000–15 000 ust ja tal on kliente natuke alla kahe tuhande. Meie oleme poolteise aastaga suutnud Tallinnas välja ehitada ligi 40 000 ust ja meil on umbes 13 000– 14000 klienti,” rääkis ta.
Riik pooldab piiratud konkurentsi
Seaduseelnõu põhjal peab piirkonnas kaabeltelevõrgu ehitamise konkursi võitnud või omavalitsuse poolt soovitatav firma lubama oma võrgule ligi ka teisi teenuseosutajaid.
”Meie konkurent üritab eksitada selle väitega poliitikuid ja lihtsalt rahvast,” ütles Starmani tegevdirektor Peeter Kern. Tema sõnul ei ole kaablioperaatorite olemasolevates võrkudes vaba ruumi, et selle kaudu peale enda omade ka konkurendi programme edastada. ”See on kahtlemata nonsenss, kuigi seal on õnneks öeldud, et kui seda vaba mahtu ei ole, siis ei pea teisi ligi laskma,” rääkis Kern.
Tallinna Kaabeltelevisiooni juhatuse esimehe Peep Põldsammi sõnul on operaatoritel vaba maht programmide edastamiseks siiski olemas. Praegu saab edastada kvaliteetvõrkudes umbes 60 kanalit. ”Ma ei tea Eestis kedagi, kes laseks praegu oma võrgust 60 tele- ja raadiokanalit läbi,” ütles ta.
Põldsammi hinnangul on kaabeltelevõrkudes piisavalt võimalusi, et lisada operaatori edastatavatele kanalitele paar tasulist filmikanalit. Samuti võivad hakata osad kohalikud firmad pakkuma erinevatele elanikerühmadele mõeldud kanalite pakette, ennustas ta. ”Kujutan ette, et STV-l on venekeelse paketiga ideaalne turuni,” sõnas ta.
Digitaalsele kaabeltelevisioonile üleminekul suureneb edastatavate programmide maht 250-ni. ”Siis tekib programmipakkujate probleem ning oodata on lisateenuste pakkujaid,” ütles Põldsamm, mainides võimalike teenustena telekaubandust ning hasart- ja elektroonilisi mänge.
Lauri sõnul loodab ministeerium, et Riigikogu võtab kaabellevi seaduse vastu enne suvepuhkust.
