Teadusrahast võtavad jagajad suure osa omale

Haridus- ja teadusministeeriumi juures tegutsev teaduskompetentsi nõukogu (TKN) tegutseb vabamüürlaste kombel, ligi 30 protsenti rahast läheb jagajatele või nendega seotud teadusasutustele.

“Selline tendents on kestnud juba aastaid,” tõdeb TTÜ teadus- ja arendusprorektor Peep Sürje. “Raha läheb valdavalt alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ei jää aga suurt midagi. TKN meenutab mulle vabamüürlaste looži, mis on endasse sulgunud ning jagab infot väga vaevaliselt. Igasugune läbipaistvus puudub.”

Nagu eelmiselgi aastal, läks ka tänavu teadus- ja arendusasutustes uuritavate teemade sihtfinantseerimiseks 179 miljonit krooni, kinnitas TKNi sekretär Tiia Lepasson. Lisaks on mõlemal aastal sellele lisandunud 15 miljonit krooni, mis läheb otse kümnele teaduse tippkeskusele. Täiendavalt lähevad jagamisele veel doktorantidele antavad toetused — tänavu 14 miljonit krooni ja aasta tagasi 4 miljonit krooni. Küsimusele, kas TKNi liikmed on teadlikud, et 25-30 protsenti rahast on siiani läinud kas otseselt või kaudselt nende endiga seatud teadusasutusele, vastas Lepasson, et nemad ei ole sellist statistikat teinud.

Peep Sürje juhib samas tähelepanu sellele, et Tartu Ülikooli teadusteemade rahastamine on tänavu varasemaga võrreldes kasvanud, kõigil ülejäänutel aga samavõrra kahanenud. Ka pea kõik muud võrdlused on kindlalt Tartu kasuks. Näiteks ehitus- ja elektronenergeetika teadusuuringud said tänava raha ühtekokku vaid vastavalt 0,31 ja 0,35 miljonit krooni.

Jaanuari lõpus jõudis tüli teadusraha jagamise üle oma otsaga õiguskantsleri büroosse. Vastava avalduse esitas õiguskantslerile riigikogulane Liia Hänni, kes vastavate seadusesätete väljatöötajana on seda meelt, et tänavu läks rahajagamine seaduse mõttest lahku. Hänni avaldas sellega protesti minister Mailis Ranna sekkumise vastu TKNi rahajagamisse.