Õiguskantsler peab kaabliseadust vigaseks kuna see sisaldab monopoliohtu
Õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli hinnangul on kaabelleviseadus vastuolus põ-hiseadusega, sest sellest tulenevad piirangud ei ole põhjendatud ja ta peab riigikogule saadetud kirjas vajalikuks kaabelleviseaduse muutmist.
"Kui seadust ei muudeta, järgnevad suured segadused kaabelleviturul," ütles Starman Kaabeltelevisiooni juhatuse esimees Peeter Kern. Tema sõnul annab õiguskantsleri kiri eeldused praegu kehtiva monopolistliku seaduse muutmiseks.
"Praegusel kujul soosib kaabelleviseadus monopolismi, televaatajale järgnevad sellest valikuvabaduse puudumine ning konkurentsi puudumise tõttu ka kõrgemad hinnad," ütles Kern.
Turg vabaks
"Kaabelleviseaduse idee peaks olema selline, et turul võiksid tegutseda kõik operaatorid," rääkis Kern. "Operaatorid peaksid muidugi vastama sideameti kehtestatavatele nõuetele autorikaitse ning tehniliste näitajate osas," märkis ta.
Kaabelleviseadus tingib praegu olukorra, kus ühelt poolt takistatakse telefoniteenust osutavat äriühingut pakkumast kaabelleviteenust, teiselt poolt sunnitakse kaabelleviteenust osutavat äriühingut pakkuma ka telefoniteenust, tekitades nii monopoli teleprogrammide edastamisel, märkis õiguskantsler oma kirjas.
Telekommunikatsioonifirma Tele2 strateegia planeerimise direktori Peep Põldsammi hinnangul aga ei tulene praegu kehtivast kaabelleviseadusest monopolismiohtu.
"Kui kaablioperaator võ-tab kohustuse osutada ka telefoniteenust üle oma võrgu ja saab selle alusel ainuõiguse, laieneb see eriõigus vaid kaabelvõrgu, see tähendab infrastruktuuri opereerimisele, mitte teenuse osutamisele," ütles Põldsamm.
"Kaabli omanik on aga seadusega kohustatud oma kaablit ka konkurentidele rentima ning sama teenust saab ju kasutada ka individuaalvastuvõtu ja satelliit-ühisantennivõrgu kaudu, seega ei teki monopoli teenuse osas," lisas ta.
"Olen õiguskantsleriga nõus, et kaabelleviseaduses on palju tehnilist praaki, kuid oma mõttelt on see seadus õige," ütles Põldsamm.
Õiguskantsler seab kirjas riigikogule kahtluse alla kaabelleviseaduse sätte, et kaabeltelevisioonivõrgu omanik ei tohi olla Eestis osutatava telefoniteenuse käibest üle 40 protsenti omav äriühing või sellise äriühinguga läbi majandusliku huvi seotud.
See tähendab, et turgu valitsev telefonioperaator ei saa endale telefoniliinidele lisaks ka kaabelvõrku ehitada.
"See seadusesäte tekitab telefoniteenuste turul konkurentsi," märkis Põldsamm.
"Kui juba aastaid tagasi toimiva ja kasumit andva telefonivõrgu valmis ehitanud operaator tohiks lisaks rajada ka kaabellevivõrgu, ei suudaks uued turule tulijad sellega konkureerida ning tekiks monopol," selgitas ta.
Võrgud müügiks
Kaabelleviseaduse järgi võivad praegu ajutiste lubade alusel tegutsevad operaatorid juhul, kui nende lube sideameti korraldatava konkursi alusel ei pikendata, müüa oma võrgud konkursi võitnud operaatorile. Tallinnas võitis konkursi Tele2.
"Meile on see pigem koormaks, kui me peame kõik need rämpsvõrgud nüüd üles ostma," märkis Põldsamm.
Õiguskantsleri hinnangul ei selgu kaabelleviseadusest, milles seisneb üldine huvi kaabellevivõrgu müümises konkureerivale ettevõtjale.
Lisaks ei reguleeri seadus, millise hetke seis võetakse aluseks sellise vara väärtuse määramisel.
"Tuleb arvestada, et tegutseva kaabeltelevisioonivõr-gu väärtus enne võõrandamist on tunduvalt suurem, kui kaabeltelevisioonivõrgu vara võõrandamisel pärast taolise kohustuse sätestamist," kirjutab õiguskantsler.
Kaabelleviseaduse välja töötanud teede- ja sideministeerium ei ole õiguskantsleri avalduse suhtes veel kindlat seisukohta võtnud.
