Tallinna Tehnikaülikooli soojusenergeetika ekspertide koostatud arvamus Narva elektrijaamade müügile annab tehingule positiivse hinnangu.
“NRG-tehingu ümber lüüakse vahtu, kuid unustatakse ära, kust elekter tuleb,” lausus arvamuse põhiautor, soojusenergeetika instituudi direktor akadeemik Arvo Ots. “Elektrijaamad peavad saama korda, seepärast on meie seisukohad ka jäänud endiseks.”
Oleme tehnikainimesed ja seisukohtadest ei järeldu, kas NRG-tehing on halb või hea, lisas Ots. “Selle üle diskuteerigu poliitikud, kuid arvan, et diskussioonidga on hiljaks jäädud, rong on juba läinud.”
“Tehnika pool on lepingus normaalne,” lausus Ots. “Elektrijaamade arendamise tehniline külg on aga üks olulisemaid kogu tehingu juures – kui poleks tehnikat, poleks millegi muu ümber ka vahtu lüüa,” kinnitas Ots.
“Elektrijaamade edaspidine pikemaajaline töö on võimalik ainult nende renoveerimisel,” ütles Ots. “NRG toob siia üksnes juhtimist, samuti oma raha. Ma ei tea, kas NRG oli parim valik, tean, et know-how on meil kohapeal olemas.”
PÕLEVKIVIENERGEETIKA POOLT. “Võimalikest alternatiivsetest energiatootmise viisidest ei ole ükski lähitulevikus võimeline vajalikus mahus põlevkivi-energeetikat asendama,” seisab uuringus täiendavalt. “NRG osaluse korral AS Narva Elektrijaamad osanikuna ja energiaturu garanteerimine, töötab vastu alternatiivenergeetikale.”
Uuring pooldab Narva Elektrijaamade otsust paigaldada lähima kolme aasta jooksul mõlemasse, nii Balti- kui ka Eesti elektrijaama üks 215 Mwe energiaplokk.
Samuti tunnistab teadlaste arvamus õigeks otsuse põlevkivi põletamisel üle minna keevkiht tehnoloogiale.
Ots lisas, et põlevkivi mahamaterdamiseks pole alust, keskkonnasaaste probleemid on tema sõnul olnud pigem emotsionaalseks teemaks.
Eesti Päevalehe käsutuses olevas teadlaste uuringus seisab, et põlevkivi jätkub veel vähemalt sajaks aastaks.
Sellele argumenteerib vastu riigikogu liige Ignar Fjuk. Tema hinnangul tehakse NRG-tehingu raames sootuks ulatuslikum tehing.
“Praegu on energeetikaressursside ülevaatamise aeg. Suured firmad pööravad tähelepanu põlevkivile, ostavad kokku maardlaid, lihtsalt kindlustavad tuleviku väljavaateid,” rääkis Fjuk. “Põlevkivi on strateegiline ressurss, NRG-tehing praeguste tingimuste juures pärsib selgelt näiteks väärtust kasvatavat põlevkiviõli ja keemiatööstuse suunda.”
KAHEST KAEVANDUSEST PIISAKS. Fjuki sõnul ei tohiks põlevkivi kohandada üksnes energia tarvis. “Kaks põlevkivikaevandust oleks Narva elektrijaamadele piisav,” ütles Fjuk.
NRG-tehingu tehnilist poolt on ka varem uuritud, samuti Arvo Otsa kaasabil.
President Lennart Meri küsis augustis ootamatus rünnakus NRG-tehingule, kas erastamisleping on leidnud lahenduse või utiliseerimisvõimaluse keevkivikatelde tuhale, mis - erinevalt praegusest lendtuhast - võivad tõsiselt saastata Narva jõge ja Soome lahte.
Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel vastas sellele: “TTÜ Soojusenergeetika Instituudi poolt on läbi viidud uurimus põlevkivi keevkihttehnoloogial katelde vastavusest keskkonnanõuetele. Uurimus valmis 1999. aasta septembris, uurimusaruande kinnitas soojus-energeetika instituudi direktor, akadeemik professor Arvo Ots. Selle kohaselt vastavad keevkihttehnoloogial katlad keskkonnanõuetele ja ei saasta Narva jõge ja Soome lahte.”
Uuring ütleb samuti, et Eesti elektrivõrgu eraldamine Venemaa süsteemist ei ole esmajärguline eesmärk.
“See on väga kallis ettevõtmine, mida ei ole mõtet teha lahus teistest Balti riikidest. Välistatud ei ole, et Venemaa ja Euroopa ühendatud energiasüsteemid sünkroniseerivad tulevikus oma töö,” on homme avalikustatavas uuringus kirjas.
