Riigikogu kinnitas ettevõtte tulumaksu kaotamise
Ka koalitsioonis erimeelsusi tekitanud maksureform kogus riigikogus 52 poolthäält, vastu hääletas 38. Erapooletuks ei jäänud keegi.
Ulatuslik maksureform, mis kaotab tulumaksu ettevõtte arengusse suunatud kasumilt, peab idee kohaselt kiirendama ja elavdama majandust.
Seaduse kohaselt jäävad maksu alla erisoodustused ja dividendid ehk kõik ettevõttest välja viidavad tulud.
Riigikogus olid ettevõtte tuluamaksu kaotamise vastu kõik opositsioonierakonnad, kes väitsid, et sellest võidavad rikkad ja kaotavad vaesed.
"Ettevõtte tulumaksu kaotamisega kasvab suure osa inimeste reaalne maksukoormus ja halveneb elatustase, tuues endaga kaasa kuritegevuse kasvu, /.../ mis suurendab ühiskonna ebastabiilsust veelgi," märkis Keskerakond seaduse kinnitamise eel tehtud avalduses.
Keskerakond peab avalduse kohaselt vähetõenäoliseks, et ettevõtte tulumaksu kaotamine võiks oluliselt soodustada uute töökohtade loomist.
Koalitsiooni esindajad väitsid omakorda, et maksudena kokku korjamata jäänud vahendid lähevad Eesti majandusse, seega ei soodusta see rikkaid, vaid kogu majanduse arengut tervikunma.
"Tuleb lõpetada olukord, et jagame laiali vaesust, vaid luua olukord, kus jagada saab rikkust," ütles Isamaaliidu liige Lauri Vahtre.
Ettevõtte tulumaksu kaotamine läbi ulatusliku maksureformi oli märtsis ametisse astunud valitsuskoalitsiooni üks peamiseid ja olulisemaid lubadusi.
Kuigi koalitsioonileppesse suutis Reformierakond lubaduse sisse suruda, tekitas muudatus ka kolmikiidu sees lahkarvamusi.
Peamiselt arvustasid ettevõtte tulumaksu kaotamise ideed Mõõdukad, kes saavutasid esmaspäeval koalitsioonipartneritega kokkuleppe muuta seadust tuleval aastal vastavalt nende ettepanekutele.
Ettevõtte tulumaksu kaotamise tulemusel vähenevad eelarve tulud umbes 1,4 miljardi krooni võrra - laekumata jääb senine ettevõtte tulumaks umbes 1,6 miljardi krooni ulatuses, kuid käibe ja töötasu võimalik suurenemine võib juba esimesel aastal eelarvesse tagasi tuua hinnanguliselt kuni 200 miljonit krooni.
Tuleva aasta eelarves, mis riigikogus on kavas kolmapäeval kinnitada, katab tulu alalaekumist mitme teise tululiigi kasv, sealhulgas riigilõivud.
Kuna ettevõtted maksvad tulumaksu ka selle aasta kasumi pealt, on järgmise aasta eelarves arvestatud ligi 630 miljoni krooni ettevõtete tulumaksu laekumisega.
Valitsusliit põhjendas ettevõtte arengusse suunatud tulu mittemaksustamist asjaoluga, et äritegevuse tulemit, mida kasutatakse ettevõtluses, ei ole teoreetiliselt õige lugeda sissetulekuks.
Sissetulekuga on tegemist siis, kui ettevõtluse tulem suunatakse ettevõtlusest välja ehk rahuldatakse osanike erahuvisid. See võib toimuda avalikult dividendide väljamaksmise kujul või varjatult. Seega on oluline maksustada tulumaksuga esmajoones kõik kasumi väljaviimise vormid, leiab valitsusliit.
Kui praegu võetakse tulumaksu äriühingu kasumilt ning seadus loetleb terve rea kulusid, mida ei lubata maksustatavast tulust maha arvata, siis uue seaduse kohaselt hakatakse maksu võtma ainult nendelt kuludelt.
Seega jääb maksuvabaks ainult see osa äriühingute kasumist, mida kasutatakse edaspidi ettevõtluses.
Uue seaduse tulemusena suureneb füüsiliste isikute tulu ning seoses sellega ka tulumaksu ning sotsiaalmaksu laekumine, samuti kasvab eratarbimine ning sellega seoses suureneb käibemaksu laekumine.
Füüsilised isikud ning mitteresidendist juriidilised isikud maksavad tulumaksu saadud tulult, sealhulgas ka ettevõtluse tulult, ning nende suhtes olulisi muudatusi ette nähtud ei ole.
Residendist juriidilised isikud maksavad eelnõu järgi tulumaksu ainult erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, dividendidelt ja kasumieraldistelt ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt.
See puudutab nii äriühinguid kui mittetulundusühinguid ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Erisoodustuste puhul võib maksumaksjaks olla ka riigi või kohaliku omavalitsuse asutus või füüsilisest isikust tööandja.
Uus tulumaksuseadus sätestab ka füüsiliste isikute tulumaksuvaba miinimumi tõstmise tulevast aastast seniselt 500 kroonilt 800 kroonile, milles valitsus tööandjate ja ametiühingutega kokku leppis.
Ettevõtete investeeringute vabastamine tulumaksust alates 1. jaanuarist on valitsuskoalitsiooni poolt mitmel korral kokku lepitud eesmärk. Tulumaksureform oli Reformierakonna põhiline valimislubadus.
Maksureformi on tunnustanud ka rahvusvahelised eksperdid, sealhulgas Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).
Baltic News Service
