Tallinna Pärnu mnt 106 majarahvas leidis veel ühe mooduse ­ andis katusekorruse kinnisvaraarendajale, kes ehitas sinna korterid. Uute korterite müügi pealt saadava kasumi pidi saama kinnisvaraarendaja, majaelanikud aga uue katuse ja remondi.

Skeem töötas kui õlitatult. Et ühistule pangast laenu naljalt ei anta, leidis ühistu tegevdirektor Maire Joala projekti rahastajaks offshore-firma E. K. & Sidum. Seda enam, et Sidumi esindaja Erni Käos elab samas majas. Laenatud raha eest ehitas ehitusfirma Wiklar kaheksa korterit.

Et offshore-firma ei saa kortereid Eestis omada ega müüa, tuli Käosel korterite vahenduseks teha teine firma ­ OÜ Konestone. Kuna asukoht on hea, lootis Käos korterid kiiresti maha kaubelda.

Mida aga majarahvas oma katuse müümise eest pidi saama?

"E. K.&Sidumi rahaga pidi remonditama koridorid ja vahetatama aknad. Uue korruse tõttu pidi tulema ka uus katus," räägib ühistu juhatuse esimees Ülo Russak. "Kõik need olid vaid suusõnalised lubadused. Mingit ühistu ja rahastaja vahelist lepingut selle kohta ei tehtud. Lubatud tööd olid kirjas vaid üldkoosoleku protokollis."

Võlalugu tekitab küsimusi

Äkki selgus, et akende vahetamiseks on Joala võtnud selleltsamalt E. K. & Sidumilt 200 000 krooni laenu, ehkki rahastaja vahendite eest pidi maja saama ka uued aknad.

"Läinud aasta oktoobris võttis Joala kahe päeva jooksul ühistu arvelt välja 100 000 krooni, kuigi juhatuse otsuse järgi võis kassas sularaha korraga olla vaid 3000 krooni. Milleks see samm oli vajalik?" imestab teine majaelanik Marina Tuutma.

"Maksin E. K. & Sidumile võlga tagasi," kinnitab Joala. Miks sularahas, imestavad majaelanikud. "Lepingu järgi pidi maksma just sularahas ja tähtaeg tuli nädala lõpus kätte," põhjendab Joala.

Hämarad ehitussummad

Katusekorruse ehitaja, tänaseks pankrotistunud Wiklari, leidis Joala vähempakkumise korras. Konkursi järgi lubas Wiklar katusekorruse ehitada kaheksa miljoni krooniga. Ehitama hakates oli Wiklar aga millegipärast nõus poole vähemaga: nelja miljoniga. Wiklari pankrotihalduri Martin Kruppi sõnul maksis rahastaja E. K. & Sidum Wiklarile neli miljonit krooni läbi ühistu ja osa raha otse.

Sellest ajast avastati ka Joala poolt ehitustööde eest väljastatud sularaha võltstšekk Wiklarile 47 200 krooni. Nagu oleks ühistu maksnud ehitusfirmale töö eest sularahas. Tegelikult seda tööd ei tehtud ja raha polnud Wiklar saanud. "See summa ei kajastunud Wiklari raamatupidamises," kinnitab ka pankrotihaldur Martin Krupp.

Kuigi see oli juba ühistu kuludesse kantud, maksis Joala selle auditeerimise käigus tagasi. "Auditi käigus muutis Joala palju pabereid, mis on tegelikult ebaseaduslik," räägib ühistu raamatupidamisega tegelenud audiitor. "Selliseid tšekkide hunnikuid, mis viitavad sularaha rohkele kasutamisele, pole ma varem näinud. Sularaha kasutamine annab võimaluse kõikvõimalikeks mahhinatsioonideks."

Joala arvele 1,7 miljonit

Kaheksast katusekorterist on tänaseks müüdud kolm. Ühes neist elab Joala ise. Korteri hind on krõbe: 14 000 krooni ruutmeeter. Kvaliteet pole aga kiita. Seetõttu ei lähe ka müümine libedalt.

Ent siiski, kui korterid ära müüakse, saab Konestone kokku üle 11 miljoni krooni. Rahastaja E.K. & Sidum aga investeeris lepingu järgi vaid üle nelja miljoni krooni. Kasum korterite müügist on seega üle kuue miljoni krooni. "Lubasime kinnisvaraarendajal oma katusel raha teha," möönab Joala.

Ent miljonid tulid ka Maire Joala pangaarvele. Majanduspolitsei andmetel kandis üks katusekorteritega seotud firma tema pangaarvele 1,7 miljonit krooni.

"See on vale. Teil on valed andmed," lausub Joala ärritudes. Samas tõdeb ta hiljem, et summa on palju suurem. "Laenasin selle E.K. & Sidumilt korteriostmiseks."

Majanduspolitsei sõnul maksti summa Joala pangaarvele sularahas. 1,7 miljoni suurust laenu peaks Joala oma ühistu juhatuse esimehe palgast söömata-joomata tagasi maksma 32 aastat.

Imelikke asjaolusid on teisigi. "Alates sellest, et kui Konestone ühistult katusekorterid ära ostis, pidanuks ta korterikulude eest ka maksma hakkama," räägib ühistu esimees Russak. "Kõiki Konestone kulusid maksis aga ühistu, kuni liikmed protesteerima hakkasid. Nüüd maksab Konestone pool ja ühistu teise poole summast, mis pole ka sugugi õige."

Ühistu liikmed polnud Joala tegevusega päri ja andsid asja majanduspolitsesse. Algatati kriminaalasi. Küsimusi on mitmeid. Ehk kantis Wiklar enne pankrotti minekut osa oma varast offshore- firmale E.K. & Sidum?

Ehk on E.K. & Sidumi ja Konestone omanikud ning pankrotistunud Wiklari tegelased omavahel seotud?

Ehk toimus rahapesu? Ehk oli Maire Joala vahendaja, kes sai priske tasu?

Ene LÄKK