Vanadele kaamelitele puhkepaika pole
/---/
Päikesepaisteline päev Läänemere ääres
Äkitselt jääb saalis vaikseks. Nii vaikseks, et võib kuulda paberilehtede sahinat laudadel. Tallinna börsi jaoks on 1999. aasta 2. juuni eriline päev. Pinevil maaklerid tohivad kuulata ettekannet enesega rahulolevalt itaallaselt, kes jutustab neile oma kavandatud investeeringutest Eestisse.
Ta tahab investeerida 800 miljonit USA dollarit riigis, mille ühiskondlik koguprodukt ulatus eelnenud aastal napilt viie miljardi dollarini.
Kuulajate ridu läbib tunnustav sosin.
Kõnealuse itaallase nimi on Ernesto Preatoni, ta on 57aastane ning seni endale nime teinud Eesti pealinna kõrtsides. Nüüd saavad ka börsitegelased aimu, mida see ärimees siin kauges põhjas otsib. Preatoni teatab, et tema Pro Kapital AG Tallinn on tänu valitsuse vahendustegevusele omandanud 33 protsenti Eesti Ühispanga - riigi suuruselt teise panga - aktsiatest. Lisaks sellele taotleb Pro Kapital enamusosaluse omandamist Eesti suurimas kindlustusettevõttes Eesti Kindlustus. Preatonil on selles 1,5miljonilise elanikkonnaga riigis 36 000 klienti ja peale selle osalusi Venemaa ettevõtetes.
/---/
Tallinna Börsi saalis valitseb endiselt vaikus. Preatoni teeb koostööd peaminister Mart Laari ja tema paremtsentristliku koalitsiooniga. Valitsusega, mille liikmed on saanud kurikuulsaks oma korruptsioonikalduvusega. 1994. aastal pidi Laar rahandus- ja relvaafääri tõttu tagasi astuma ning tema rahandusminister Siim Kallas peab kohtu ees andma aru oma tegevusest keskpanga presidendina.
Kõigest hoolimata õnnestus mõlemal märtsi algul toimunud parlamendivalimistel jällegi võimule pääseda, kuna nende vasaktsentristlikud eelkäijad tehti vastutavaks dramaatilise majanduslanguse eest.
Nüüd räägib Preatoni uutest turgudest ja suurtest väljakutsetest ning pikaajalistest investeeringutest. Kui palju tema jutust saalis tegelikult mõistetakse, on talle nähtavasti ükskõik. Eesti olevat valmis uuteks väljakutseteks. Seepärast rajab Preatoni koostöös Egiptuse investoritegrupiga uue erapanga - Preatoni Bank AG Tallinn -, mille stardikapital on 13,3 miljonit dollarit. Egiptuse investoritegrupi olemus jääb müstiliseks, kuid see ei takista Preatonil kutsumast rahvast hoiustama panka, et võtta osa Eesti noore majandusajaloo suurimast seiklusest.
Põrgust pääsemine
Preatoni eesmärgid on täiesti läbinähtavad. Ta tahab oma äri ajada just seal, kus õigussüsteem majandusele veel liiga suuri kitsendusi ei tee. Euroopa Liidu (EL) maades on Preatonil kibedaid kogemusi. "Itaalia on elamiseks imekaunis, kuid äritegevuseks valitseb seal täielik põrgu," väidab ärimees. Nüüd on pagendatud piraat leidnud saare, kus oma haavu ravida ja oma armeed tagasipöördumiseks ette valmistada.
Preatoni sündis 1942. aastal Milano lähedal Brianzas. /---/
Kuuekümnendatel saab noorest majandustegelasest kliendinõustaja Itaalia ühes suurimas erastamisettevõttes Fideuram. Seal omandab ta hoolimatu halduri maine, kes lubab riskantsete spekulatsioonidega tohutuid võite, mis mõnikord ka teoks saavad. Klienditasudest rikkust kogudes unistab ta saada kogu maa vägevaimaks. 1980. aastate keskel tunneb ta, et on selleks valmis: ta rajab osaühingu Parin Sim ja alustab tegevust sõltumatu börsispekulandina.
veitsi must raha jookseb liiva
Sellal muutuvad tähtsaks Preatoni sidemed veitsiga. Ta rajab firma Tessinis, mille seotus osaühinguga Parin Sim jääb saladuseks. Firma toetub itaallaste investeeringutele veitsis, kuid saadavad dividendid maksab Parin Sim välja Itaalias. Vastupidist teenust esindab firma Chiassos, pakkudes veitslastele investeerimisvõimalusi Itaalias. Neid tehinguid kontrollib Parin Sim, kusjuures dividendid makstakse välja veitsi linnas Chiassos. Preatoni loodud süsteem ei vasta kummagi riigi maksuseadustele ega ka mõlemas riigis aktsiaseltside rahaasjadele esitatud läbipaistvusnõuetele.
Seevastu pakub süsteem Preatonile kaitset omaenese investorite eest, kuna esimestel puudub musta raha omanikena või maksupetturitena kontroll selle üle, mida ärimees nende rahaga teeb.
1991. aastal võtab Itaalia parlament vastu seaduse, millega karmistatakse kontrolli börsitehingute üle. 1992. aasta suvel alustab tööd börsikontrollikomisjon Consob. 1993. aasta sügiseks on osaühingul Parin Sim kuldsed ajad möödas, kuna komisjon Consob paljastab tehingud ning järgmise aasta aprillis keelatakse tema tegevus ettevõttena.
Nii Itaalia kui ka veitsi investorid hakkavad kartma ja oma raha järele küsima. Nad saavad teada, et Preatoni lasi veitsis ja Luxembourg'is asuvate firmade kaudu kaduma minna miljarditel liiridel, frankidel ja dollaritel. Osa rahaga püüab Parin Sim variisikute kaudu omandada enamusosalust pankades Banca Popolare di Bergamo ja Banca Popolare di Crema, rikkudes seega taas aktsiaseltside rahaasjade läbipaistvusnõuet. Preatonit usaldanud investorid on võimetud, kuna nad riskivad ise maksupetturlusega vahele jääda. Pankadel on kartusi vähem ja nemad annavad Preatoni üles. Tema kaitsja väited, nagu poleks itaallasel Tessini firmaga, mis nii Bergamos kui ka Cremas asuvate pankade aktsiaid omandada püüdis, midagi pistmist, lükkab Consob ümber. Börsikontrollikomisjonil on tõendeid selle kohta, et Tessini firma tegutseb Preatoni nimel. Nüüd püüavad ärimehest eemalduda ka veitsi pangad, mis leiavad, et aeg selleks on küps. Piisab süütust artiklist ajalehes SonntagsZeitung, et kogu Preatoni firmade rahvusvahelist võrku kriisi tõugata.
Sinnamaani pidid tüssatud investorid käed rüpes pealt vaatama, kuidas Preatoni laseb Egiptuses suure toredusega sisse õnnistada uhke puhkekeskuse. Ametlikult teatatud investeeringusumma on 800 miljonit dollarit. Lisaks sellele paigutab Preatoni 560 miljonit dollarit projekti, mille alla kuulub muuhulgas Vahemere rannikul asuv loomakliinik, kus kurnatud kaamelid oma elupäevi rahus õhtusse võivad saata.
Kas see paradiis loodi sõbralikkusest Egiptuse äripartnerite vastu?
Ei ole teada.
Nüüd tahab Itaalia kohus teada, kas Preatoni kuurordit Egiptuse rannikul finantseeriti varjatud rahaga või mitte. Igatahes on ärimehe osaühing Parin Sim kaotanud Itaalias paar kohtuasja, mille tulemusena on ta sunnitud loovutama hagejaile 300 miljonit liiri. Seepeale tühjendab Preatoni oma pangaarved Itaalias ja laseb usaldusmeestel Tessinist oma impeeriumi uuesti organiseerida - nimelt Tallinnas.
1995. aastal on Preatonil Itaalias veel ainult üks ettevõte - Domina AG. Kuid ka selle vastu on tänaseks algatatud kohtuasi dokumentide võltsimise süüdistusega. Preatoni vastab etteheidetele kapitalistruktuuri vähesest läbipaistvusest põhikapitali suurendamisega seitsmelt miljardilt liirilt 72 miljardini. Osaliselt on sellega seotud just tema firmad Tessinis, Egiptuses ja Luxemburgis. Kogu struktuuri presidendiks nimetatakse Giuliano Urbani, kes esindab meediamoguli Silvio Berlusconi parempoolset parteid Forza Italiat. Sama aasta sügisel püüab Preatoni Milano börsile pääseda, kuid Consob blokeerib selle võimaluse.
Islandi pakkumine
Tunnustatud finantsmaailmas oleks Preatoni nüüd nurka surutud. Pangad ja veitsi investorid nõuavad oma raha tagasi. Ja otsekohe. Kuid raha on läinud. Preatoni vajab värsket kapitali, et vanad võlad kustutada, sealjuures selgitamata, mis ta rahaga teinud on. Kuna Preatoni tahab tingimata oma firmaga Domina börsile pääseda, et uut kapitali koguda, otsib ta finantspiirkonda, mis oleks valmis tema firmat vastu võtma. Euroopa Liit ja Põhja-Ameerika on välistatud, sest seal teatakse Preatonit liiga hästi. Seepärast üritab ta Islandil.
Sealsel väiksel börsil on kogu turukapital 8,1 miljonit dollarit. Oma Domina börsihinnaks tahab ta kehtestada 10 miljonit dollarit ja sellega oleks ta saareriigi suurim investor. /---/
Oma uues mängus pakub Preatoni investeerijaile kahte garantiid - Egiptuse kuurordit ja tublit tükikest Eesti majandusest, mis on tema kontrolli all. Eesti on riik, mis oma õnnetuseks oli kättesaadav uut tegevuspaika otsivale Preatonile; riik, mille poliitikud usuvad, et nende maa kaasatakse tänu Preatonile suure rahvusvahelise ärimaailma tegevusse; riik, mis nagu ettur esimese tule korral ohverdatakse. Kui aga taoline mäng ühel päeval läbi saab, peavad eestlastest ohvrid purjetama Reykjavikki, et oma raha tagasi nõuda. Selle ettevõtmise väljavaated jäävad lahtiseks. Lootkem vaid, et teele asudes valitseb väljas suvi ja on tavalisest veidi soojem päev.
Die WochenZeitung
Paolo Fusi
Preatoni ei viibi praegu Eestis ja ei saanud kommentaari anda. Tema esindajad polnud samuti nii kiireks sisuliseks kommentaariks valmis.
Eesti Ekspressi seisukoht on, et Ernesto Preatoni on Eestisse toonud kõvasti investeeringuid ja saanud eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse. Temata ei oleks näiteks Kristiine kaubanduskeskust ega korda tehtud Kalasadama piirkonda. veitsi ajaleht aga süüdistab jõuliselt Preatonit ning kirjeldab Eestit kui ühte korrumpeerunud pisiriiki. Selle ajalehe 113 000 lugejat teevad oma otsuse meie üle edaspidi suuresti ilmselt just selle artikli põhjal.
Oleme asunud otsima artikli autorit, et saada temalt täpsemaid selgitusi ja tõendusi artiklis esitatud väidete kohta. Samuti loodame, et Eesti Vabariigi kodanik Ernesto Preatoni pöördub veitis ajalehe poole ja selgitab, miks Eesti riiki on näidatud halvas valguses. Seni on Ernesto Preatoni esindajad kulutanud kahjuks oma energiat põhiliselt selleks, et see tekst ei pääseks Eesti ajakirjandusse.
