Rahandusministeeriumi plaanitav määrus alandada odavamate sigarettide aktsiisi muudaks need koos muude maksude proportsionaalse vähenemisega poolteise krooni võrra odavamaks.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul on tubakaaktsiisi puhul oodata aktsiisi restruktureerimist: odavamate suitsude aktsiis väheneb, seevastu kui kallimate markide aktsiis võib mõnevõrra kasvada. “Juttu on olnud, et fikseeritud aktsiis oleks sigaretipakilt 3-4 krooni ning sõltuvalt müügihinnast oleks aktsiis odavamatelt suitsupakkidelt umbes krooni võrra praegusest madalam,” sõnas Vaarik. Tema sõnul loodab ministeerium uue korra kehtestada veel viimases kvartalis.

Lisaks on valitsus heaks kiitnud juulis jõustuva rahandusministri määruse, mille kohaselt maksustatakse mootorikütuseaktsiisiga ka praegu maksuvabalt imporditavad lisandid, mis kaotaks turult kuni poolteist krooni odavama, lisanditest segatava bensiini. Riigikogusse pole eelnõu veel jõudnud.

Muudatuste eesmärk on salakaubanduse vähendamine ning riigieelarve efektiivsem täitmine. Eile avalikustatud riigieelarve veebruarilaekumise kohaselt on esimese kahe kuuga laekunud mootorikütuseaktsiisi vaid 7,76 protsenti ning tubakaaktsiisi 1,64 protsenti aasta prognoosist.

Rahandusminister Siim Kallase sõnul pole siiski alust oodata aktsiisipoliitika täielikku ümbervaatamist. “Maksumäärasid võiks suurendada kohe, kui oleksime veendunud, et see suurendab maksulaekumist, kuid maailmapraktikas sellele kinnitust ei leia,” ütles Kallas.

Vaarik tunnistas, et kõrged maksumäärad on salakaubandust mõjutanud. “Mootorikütuseaktsiisi puhul ei arvestatud tõenäoliselt sellega, et kohalikud ärimehed hakkavad kütusekomponente maksuvabalt sisse tooma ning siin kütuseks segama,” ütles Vaarik. “See võimalus aga lõpeb peagi, sest uus määrus maksustab ka komponendid.”

Tubaka puhul aga ostavad firmad alati enne aktsiisitõusu mitme kuu laovarud, kui need varud otsa saavad, siis algab normaalsem laekumine, seletas Vaarik.

Philip Morris Eesti peadirektor Juhan Kahu leidis, et tubakaaktsiis peaks madalam olema, sest Venemaalt saab tänu madalamale hinnale ja piirikontrolli puudulikkuse tõttu tuua 4-5 korda odavamaid sigarette. “Väljapääsuks oleks see, kui aktsiisisüsteem muutuks kahekomponendiliseks – osa aktsiisimäärast oleks fikseeritud ja osa sõltuks jaehinnast,” ütles Kahu.

Kahu sõnul oleks odavamate sigarettide maksumäära langusel 5.50-lt 4.50-le salakaubanduse piiramise seisukohalt juba hea tulemus. See langetaks lõpphinda umbes poolteist krooni.

Priima sigarette maaletoova Austria Tabak Eesti ASi peadirektor Jaak Uus sõnas, et kui odavamate sigarettide hind tänu aktsiisi proportsionaalsemaks muutmisele langeb, siis tapab see iseenesest salasuitsuäri. Tema hinnangul moodustab salasigarettide turg üle veerandi koguturust. “Uus aktsiisisüsteem mõjutab meie firmat palju, sest me müüme just odavaid sigarette, mis on salaturul tegijad,” ütles Uus.

Kütusemüüja Hydro Texaco Eesti ASi müügidirektor Andres Kivistik ütles, et kui praegu maksuvabade kütuselisandite maksustamisele lisataks ka nõue, et kütust saavad müüa vaid ülikallite litsentside omanikud, siis saaks segatud kütuste vastu võitlemisel hea tulemuse.

Ainult lisandite maksustamisel näeb Kivistik probleemi, et paljud kütusemüüjad hakkavad lisandeid tooma maale teiste, maksuvabade toodete nime all, sest tollis puudub labor aine kindlakstegemiseks.

Kivistik ei osanud öelda, kui palju väikseid tanklaid lisandite maksustamise tõttu pankrotti võib minna, kui tänaste madalate hindadega neil edasi bensiini müüa poleks võimalik, sest see tekitaks tollipettuse kahtlust.


Salakaup vähendab aktsiisi laekumist

laekumine esimese kahe kuu jooksul, protsent aastalaekumisest

tubakaaktsiis -- 1,64

mootorikütuseaktsiis -- 7,76

mootorsõidukiaktsiis -- 10,01

alkoholiaktsiis -- 12,84

keskmiselt -- 7,98