Kohus tuvastas, et firma ei suuda jooksvaid kohustusi täita ja maksejõuetus ei ole mööduv, ütles BNS-ile maakohtu esimees Kalju Kutsar.

Kuigi bilansi järgi on ettevõttel vara 102,8 miljonit krooni, on sellest reaalset raha vaid 18.200 krooni, märkis Kutsar.

Bilansist ilmneb ka, et absoluutse enamuse aktivast moodustab küsitav ja vaidlustatud nõue Eesti Raudtee vastu - üle 80 miljoni krooni.

Samuti on Valga Külmvagunite Depoo bilansis Kutsari sõnul kajastatud võlg Eesti Raudteele, mille alusel see ettevõtte tegevuse peatas.

Depoo ajutiste haldurite hinnangul pole esitatud bilanss siiski objektiivne, märkis Kutsar.

Kohus määras ettevõtte ajutisteks pankrotihalduriteks Kait Tiisleri ja Heli Ernitsa.

Ettevõtte võlausaldajate esimene koosolek toimub 27. aprillil.

Valga Külmvagunite Depool on õigus otsus edasi kaevata ja Kutsari teatel nad seda ilmselt ka teevad.

Valga maakohus algatas Valga Külmvagunite Depoo pankroti maksuameti 6,64 miljoni kroonise nõude alusel. Eesti Raudtee, mis on aastaid Valga Külmvagunite Depooga sõdinud, pankrotiavaldust ei esitanud.

Tüli Eesti Raudteega viiski Valga Külmvagunite Depoo pankrotiseisundisse, kuna seoses kaubavagunite liikumise keelamisega selle aasta alguses ettevõtte töö seiskunud.

Eesti Raudtee peatas Valga Külmvagunite Depoo kaubavagunite liikumise, kuna firma võlgneb Eesti Raudteele üle nelja miljoni krooni.

Valga Külmvagunite Depoo väitel on Eesti Raudtee omakorda võlgu Valga depoole üle 22 miljoni krooni, mis tuleneb külmvagunite kasutustasust ja ülenormatiivsest seisuajast Venemaa territooriumil erinevatel perioodidel ajavahemiks 1996-1999.

Samas näitavad Eesti Raudtee käsutuses olevad dokumendid, et maksuvaba firma taga, kuhu suundus Valga Külmvagunite Depoo Venemaal teenitud 70 miljonit krooni, olid depoo juhid ise.

Ka on Valga Külmvagunite Depoo üks neist, mis taotleb valitsuselt erastamiseelsete maksuvõlgade kustutamist summas 3,55 miljonit krooni.

Eesti Raudtee on erastatud Valga Külmavagunite depooga vägikaigast vedanud alates selle erastamisest 1996. aastal aastal AS Kahale.

Ettevõte on sellest ajast töötanud küll kahjumiga, ent see on aste-astmelt vähenenud. Kui 1997. aastal oli Valga Külmvagunite Depoo kahjum 7,5 miljonit krooni, siis 1998. aastal oli see vähenenud kahele miljonile ja mullu lõpetas ettevõte nullkasumiga.

Valga Külmvagunite Depoo käive oli mullu 21,8 miljonit krooni võrrelduna 26,42 miljoniga 1998. aastal.

Külmvagunite Depoo on Valga linna suurim tööandja, andes tööd ligi 300 inimesele, kellest enamus on venekeelsed.