“Olen andnud nõusoleku juhatuse esimeheks kandideerida. Kõik sõltub siiski sellest, milliseks kujuneb Elektriraudtee uus nõukogu,” ütleb Kesküla. “Loodan, et nõukogu tuleb tugev ja kompetentne.”

Teede- ja sideministeerium võtab lähipäevil Elektriraudtee aktsiad Eesti Raudteelt üle ning määrab uue nõukogu ja see omakorda uue juhatuse.

Andres Kesküla lahkus Elektriraudtee juhi kohalt oktoobri lõpul omal soovil. Elektriraudtee nõukogu pidi arutama Kesküla sobivust ametikohale, kuid juhatuse liikmed esitasid ise tagasiastumispalve. “Minu arvates oli juhatuse liikmete lahkumise põhjus omavaheline vastuolu. Juhatus polnud lihtsalt koostöövõimeline,” nendib Elektriraudtee nõukogu liige Aap Tänav.

Tänava sõnul ei leidnud ajakirjanduses Keskülale esitatud süüdistused kinnitust. “Pigem oli tegu ettevõtte juhtide omavahelise intriigitsemisega.” Kesküla sõnul lahkus ta juhatuse esimehe kohalt, sest firma nõukogu polnud nõus tema muudatusettepanekutega. “Kliendile orienteeritud ettevõte ei saa keskenduda ainult vedurite remondile!” Kokkuleppe järgi sai Kesküla lahkudes hüvitiseks kaks kuupalka ehk 40 000 krooni. Ta kohustus pool aastat pärast teenistuslepingu lõppemist mitte avaldama informatsiooni, mis on saanud talle teatavaks juhatuse esimehe kohustusi täites.

“Kompensatsiooni maksime seepärast, et Kesküla juhtimisel paranesid ettevõtte majandustulemused kõvasti,” kiidab Tänav. “Vaikimiskokkulepe tulenes aga tema töölepingust. See ei ole hüvitisega seotud.”


EMV maksis Keskülale viis kuupalka

Ehitusfirma EMV lõpetas Andres Keskülaga töölepingu mullu septembris, põhjendades seda usalduse kaotusega. “Vormiliselt süüdistati mind kahjumi varjamises,” meenutab inseneri-tehnilise divisjoni juhatajana töötanud Kesküla. “Tegelikult oli kahjum ehituslepingutesse juba algusest peale sisse planeeritud.” Kesküla kaebas enda vallandamise kohtusse, aga pooled jõudsid kokkuleppele juba enne asja arutamist. EMV maksis Keskülale 108 keskmist päevapalka ning hüvitas ka 11 800 krooni kohtukulu.

Anti Naulainen