Soome veis ei ole hull
Veis tapeti närvinähtudega kulgeva haiguse tõttu, BSE kulgeb samuti närvinähtudega. Soome peaveterinaararst Jaana Husu-Kallio andis Eesti veterinaar- ja toiduametile ametliku kinnituse, et BSEd Soome veisel ei diagnoositud, teatas ETAle veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.
Hirmuäratav ja rohkem ettevaatlikkusele manitsev on BSE seetõttu, et tegemist on mitte klassikalise nakkushaigusega, vaid sellisega, mille levikuteed ja areng pole lõplikult selged, on Pärtel ETAle öelnud. Kui eeldada, et võib esineda põhjuslik seos inimeste haiguse Creutzfeldt-Jacobi haiguse ja BSE vahel, siis väärib BSE erilist tähelepanu eelkõige sellega, et ta erinevalt paljudest teistest loomahaigustest ohustab inimese elu, rääkis Pärtel.
Et BSE edasikandumine pole tänaseks päris selge ning haiguse peiteaeg on pikk, olles neli kuni seitse aastat, siis ei saa anda sajaprotsendilist garantiid, et Eestit see ei ohusta, tõdes Pärtel.
Oletatavasti levib BSE põhiliselt loomasöödaga, Inglismaal saigi tõbi omal ajal ilmselt sellest alguse, et hukkunud veised ja tapajäätmed kasutati ära jõusööda valmistamiseks, mida söödeti veistele tagasi, selgitas Pärtel.
Eestis on moodustatud põllumajandusministri poolt juhitav komisjon, mille eesmärk on hullulehmatõve sissetoomist ja levikut ennetavate tõrjemeetmete väljatöötamine.
