Möödunud aastal töötuse kasv jätkus

Statistikaameti andmetel tõusis möödunud aastal töötuse määr ülemöödunud aasta 12,3 protsendi tasemelt 13,7 protsendini.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni metoodikale vastava tööjõu-uuringu andmetel oli 2000. aastal 15-74aastasi majanduslikult aktiivseid inimesi 705.100 ja mitteaktiivseid ehk õppijad, kodused, pensionil, heitunud isikud ehk inimesed, kes ei usu enam töö leidmise võimalusse 399.000.

Majanduslikult aktiivsetest oli tööga hõivatuid 608.600 ja töötuid 96.500. Üheksakümnendate aastate tööhõive vähenemise ja töötuse suurenemise tendents jätkus ka 2000. aastal. Võrreldes 1999. aastaga vähenes hõivatute arv 1 protsent ja töötute arv suurenes 12 protsenti.

Maakonniti erines töötuse määr rohkem kui kaks korda, ulatudes 9,5 protsendist Hiiumaal 21,1 protsendini Ida-Virumaal ja 23 protsendini Põlvamaal.

Võrreldes 1999. aastaga vähenes tööpuudus ainult Saaremaal ja Hiiumaal, teistes maakondades see suurenes.

Mida madalam on haridustase, seda raskem on tööd leida. 2000. aastal oli kuni põhiharidusega tööjõust töötuid ligi veerand. Üle 17 protsendi oli töötuse määr pärast põhiharidust või koos kesküldharidusega kutsehariduse omandanutel.

Tööturul hakkama saamiseks ei piisa ka ainult üldkeskharidusest, kuna ka nende töötuse määr oli 15 protsenti. Kõige väiksem on tööpuudus kõrg- ja kraadiharidusega inimeste hulgas. 2000. aastal oli nende töötuse määr 6,6 protsenti, mis võrreldes 1999. aasta 4,5 protsendiga on siiski märkimisväärselt tõusnud.