EE: Muraste mõisa räpased saladused
Kuu aega tagasi läks kummalistel asjaoludel põlema endisele Paldiski linnapeale Jaan Möldrile kuulunud Muraste mõis. Vahetult enne tulekahju oli Mölder mõisa oma õele Janele kinkinud.
Kolm päeva hiljem tuli pressiteade, et süütajad, 13aastased kohalikud poisid, on kätte saadud. Üks neist väänkael, keda ümbruskonnas ei sallita. "On üks paras pujään," hindavad teda naabrid.
Kuid sellest hoolimata on Muraste elanikud kindlad, et poisikesi süüdistatakse mõisahoone süütamises asjatult. Õnnetuseõhtul nägi juhuslikult möödunud külaelanikust vana daam mõisa sisse minemas võõra välimusega mehi, keda seal kandis keegi ei tunne. Politseile ta sellest rääkinud ei ole, oma nime avaldama ei nõustu. "Siin on suured rahad mängus ja mina, väike inimene, ei taha jalgu jääda," põhjendab ta.
Oli pühapäevane niiske veebruariõhtu. Klassivennad Marek ja Kristjan läksid koos tüdrukutega õue.
Marek teadis, et vana mõisahoone ühe akna eest on lauad ära kangutatud. Seal käisid kõik, kui oli vaja toimetada midagi täiskasvanute eest varjus. Ja seda juhtus alatihti.
Lapsed pugesid vaikselt laudade vahelt sisse ja kolasid mahajäetud majas ringi. Suure saali keskel oli paras koht. Istusid maha ja panid suitsud põlema. Veebruariõhtu oli hirmus niiske ja Marek tegi suure saali põrandale lõkke üles. Soojendas kohmetunud sõrmi. Katkisest katusest puhus parajalt läbi.
Marek teadis, et kui ta kauemaks jääb, võib ema teda otsima tulla. Poisid trampisid lõkke surnuks ja läksid tuppa. Võtsid õpikud ette, et ema midagi ei aimaks.
Kui Marek pärast Kristjanit bussi peale saatma läks, nägid nad tuletõrjeautosid huilates tulemas. Inimesed valgusid õue, keegi ei teadnud, mis lahti. Mõis? Katuse kohal hõljus küll valge pilveke, aga leeke polnud kuskil näha. Teisel pool maja elav Mati läks vasakult küljelt vaatama, sealt paistis kurjakuulutav kuma. Nii kui tuletõrjujad voolikud lahti rullisid, lõid leegid akendest välja. Neli meeskonda maadlesid hommikuni, et tulele piiri panna. "Veel kui hommikul tööle sõitsin, oli õu paksult aurune," räägib vuntside ja suusamütsiga mees naaberkülast.
Töö jätkus ka järgmisel päeval. Selle kiuste ei jäänud uhkest hoonest peale müüride suurt midagi alles. Puidust pööning, vahelaed ja -seinad said kõik üheks räbuhunnikuks.
Kaks päeva hiljem andis Mareki õpetajast ema parajasti koolis tundi, kui teda ukse vahelt telefonile hõigati. Sõnum oli lühike ja selge: Marek ja Kristjan viidi otse koolist ülekuulamisele ja võtsid süütamise kohe omaks.
Kuu aega hiljem
"Ta oli täiesti endast väljas. Öösiti ei maganud, nuttis ja karjus," ütleb ema vaikse häälega. Koolis kutsutakse Marekit Mõisapõletajaks.
Saatusliku esmaspäeva meenutamine päästab emal taas pisarad valla. Ta tuli just pojaga arsti juurest. Pärast õnnetust on neist saanud psühhiaatriakabineti pidevad külalised. "Kui saaks see kõik juba otsa! Aga uurimine venib!"
Mareki enda näoilme on vankumatu nagu indiaanlasel. Ta ei ole endale vist teadvustanud, kui tõsine on tema süüdistus. Kui ekspertiis läbi, võib ema oodata karistus vastavalt haldusõigusrikkumise seadustikule. Lapse kasvatamata jätmise pärast. Kuid ka kindlustusfirma võib esitada nõude.
"Ma ei kujuta ette, kust võtame meie Kristjani emaga need kolm miljonit, mis Mölder kindlustuselt sai." See summa on pelgalt külajutt. Kui suur kindlustussumma tegelikult oli, ei nõustu ütlema ei Sampo inimesed ega Jaan Mölder.
Millal siis tõde selgub? Eeluurimise esialgne tähtaeg on 28. aprill. Juhtumiga tegeleb kahjukäsitlusekspert Heiki Perli. "Olen seal mitu korda kohal käinud, aga mingitest tulemustest veel rääkida ei saa," ütleb Perli. Sest ilmastik ei ole asja uurimiseks sobiv. "Peame ootama, et sulale läheks, siis saab kaevama hakata, et selgitada, kas tulekolde tekkepõhjus on poiste ütlustega seotud." Siiani pole omanik suutnud isegi öelda, mis sisustus seal oli ja missugune põrand, nii et mingeid järeldusi teha ei saa.
Asi seisab. Uurijat pole veel määratud, juhtumiga tegelenud jälitusametnikke on mitu korda vahetatud. Harju Politsei pressiesindaja Beata Perens ütleb napilt, et miski ei kinnita ega tõenda asjaolu, et tegemist oli kuritahtliku süütamisega.
Kindlustusfirma vaikib
Muraste juhtumit kindlustusandja Sampo ei kommenteeri. Ka mitte hinda. "Kindlustussumma suurus oleneb sellest, kas kindlustada hoone taastamisväärtuse või jääkväärtuse järgi," räägib Sampo turundusspetsialist Katrin Martinson. "Seda saab otsustada ainult konkreetse objekti puhul. Kui hoone on väga halvas seisukorras, siis esimene muidugi kõne alla ei tule. Kui kindlustatud hoonega midagi juhtub, siis hüvitist kohe kätte ei saa. Kui näiteks on tegemist süütamisega, siis enne kriminaalasja lõpetamist pole muidugi lootust. Kui süüdlane on välja selgitatud ja ta jääb seaduses sätestatud vanusepiirist allapoole, siis saab kahju nõuda välja kas lapsevanemalt või koolilt, sõltuvalt, kelle vastutusel laps parajasti on. Kas seda välja nõutakse, selgub konkreetse juhtumi asjaoludest."
Mareki ja Kristjani nimed on muudetud.
Muraste mõisa nukker saatus
Mõis on historitsistlikus stiilis, ehitatud 19. sajandi lõpus. Pärast nõukogudeaega tagastati mõisahoone Punasele Ristile. Algselt oli plaanis sinna luua pagulaste päevakeskus. See oli päevakorras ajal, kui Eestisse saabus korraga suuremal hulgal kurdi põgenikke. Aga keskus rajati hoopis Illukale ja sealsest majast lastekodu väljakolimise järel jäi hoone ripakile. "Seda oli väga raske hallata," meenutab Eesti Punase Risti peasekretär Riina Kabi. Katus jooksis läbi, lasime suure vaevaga uue plekk-katuse peale teha. Pärast sain veel muinsuskaitsjatelt riielda, et sellise väärtusega objektile niisuguse katuse panime. Punane Rist nägi, et jõud ei käi üle, ja hakkas vallas juttu veeretama maja müügist. 1996. aasta lõpus kuulis sellest Paldiski linnapea Jaan Mölder, kellega 1997 jaanuaris kaubad maha tehti. Mölder sai mõisamaja oma valdusse veidi vähem kui poole miljoniga. Kuni põlenguni seisis mõis tühjalt, uksed-aknad laudadega kinni löödud. Avalik saladus oli, et muinsuskaitseobjekt sai noortekampade kogunemiskohaks, kus käidi suitsu tegemas ja viina võtmas.
Kui palju kultuuriväärtuse taastamine maksma läheb, ei suuda praegu keegi öelda. Mõisaasjadega kursis olev muinsuskaitseinspektor Silja Konsa on välisreisil ja keegi teine ei oska hinnangut anda.
Jaan Mölder: See on täielik jama!
Kinkisite mõisa hiljuti oma õele? Mis puhul?
Meil on selline hea läbisaamine.
Kui suur oli põlengukahju?
Järgmisel nädalal läheb ekspertgrupp hindama. Rusikareegel on, et remont maksab tänapäeval umbes 5000 krooni ruutmeeter, arvestades, et seal on 1500 ruutu...
Mis sinna pidi tulema?
Läbirääkimised teatud sotsiaalobjekti rajamiseks käisid. Ma ei saa öelda, mis see on. Mul pole kombeks midagi eriti rääkida, eriti kui läbirääkimised alles pooleli on.
Kas objekt oli kindlustatud?
Jah, oli, aga nagunii sealt piisavalt raha tagasi ei saa. Need jutud, nagu loodaks ma sealt mingit raha saada kindlustuse kaudu, on täielik jama!
Mis firmas see kindlustatud oli?
Eee... ma ei mäletagi praegu.
Palju mõis maksab?
Ei oska hinnata.
Te ei paista mõisa majandusasjadega kursis olema.
Kursis olen nii palju kui vaja. Ja miks te üldse mind pinnite? Laitse mõis põles ka, aga sellest ei räägita!
Anne Prommik
