ETV peab tulevast aastast reklaamist loobuma
Kuigi ringhäälingunõukogu andis lõppeval nädalal oma jah-sõna Eesti Televisioonist reklaami väljaviimiseks, peab otsuse kindlasti heaks kiitma ka rahandusminister ja kogu valitsus. Et reklaami väljaviimine nõuab parandusi ringhäälinguseadusesse, peab oma nõusoleku andma ka Riigikogu.
ETV väljumisest reklaamiturult on huvitatud ka erakanalid. Märtsis kultuuriministeeriumis peetud ringhäälinguseaduse töörühma koosolekul kinnitatud kava näeb ette, et erakanalitele tuleb kehtestada nn kasutustasu. Sellega laekuks kõikide eratelevisioonide peale kokku riigile "tagasi" umbes 40 miljonit krooni.
Loamaksuga on nõustunud TV3 ja Kanal 2 ning kultuuriministeerium peab selles osas praegu läbirääkimisi ka TV1ga. Reklaami kaotamine ei ole Eesti Televisioonil esmakordne. Paar aastat tagasi otsustas tollane ETV juhtkond eesotsas peadirektor Toomas Lepaga reklaamist loobumise lepingu erakanalitega ühepoolselt lõpetada ning reklaami siiski tagasi tuua.
ETV reklaamiosakonna juht Rivo Saarna ütles ETAle, et kui ETV peaks päevapealt lõpetama reklaami näitamise, kaasneksid sellega väga suured leppetrahvid, kuna reklaamiaeg on pikalt ette müüdud. Lisaks trahvile jääb kliendil saamata kampaaniast loodetud tulu, mille hüvitamist nõutakse ETVlt kohtu kaudu, nentis Saarna.
ETV prognoosib selle aasta reklaamimahuks 50 miljonit krooni. Tänaseks on ETV sõlminud juba kaks kolmandikku lepingutest ehk rohkem kui 30 miljoni krooni eest. Samas on osa sõlmitud lepingutest pikaajalised.
ETV peadirektori Aare Urmi sõnul ei muutu reklaamist loobumisega ETVs midagi, kui antakse piisav üleminekuperiood ning televisioon ei ole sunnitud lepinguid katkestama.
Kuna 170 miljoni krooni suurune telereklaamituru maht on liiga väike neljale telekanalile, on Saarna sõnul tegemist huvigruppide lobitööga, mitte aga majanduslikult mõistliku kavaga.
"Kui ühe kommertskanali eelarve suurus, mis ei võimalda investeerida, vaid nulliga ära elada, on 70 miljonit krooni, siis kolme eratelekanali ja ETV reklaamikäive on kokku umbes 260 miljonit krooni aastas," rääkis Saarna. "Seega on turul ligi 100 miljonit krooni puudu, mis jaguneb telejaamade vahel, ning telejaamad teevad kõik selleks, et seda miinust oma eelarves vähendada."
Lisaks reklaami näitamise lõpetamisele jõudsid kultuuriministeerium, Ringhäälingunõukogu, Eesti Ringhäälingute Liit ja Eesti Teletootjate Liit täna kokkuleppele avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamispõhimõtete osas ning allkirjastasid ettepanekud ringhäälinguseaduse muutmiseks.
