EE: ETV vanad vaevad
ETV jamad algasid 1998. aastal, kui populaarset telekanalit hakkas juhtima Toomas Lepp. Miljonikroonisest kasumist oli aasta lõpuks saanud 20 miljonit krooni kahjumit. Järgmisel aastal kasvas kahjum juba 35 miljoni krooni suuruseks.
Kui Eestis käiks õigusemõistmine Ameerika moodi, võiks alata kohtuprotsess maksumaksjad ETV endise peadirektori Toomas Lepa vastu.
##Lepp taob kui rauda, et ükski sent ei ole vasakule läinud, kogu raha eest tehti saateid.
"Kõik finantsotsused on olnud kollektiivsed, ringhäälingunõukogu on need kinnitanud. Nii et minu süüdistamine ETV raha raiskamises on pehmelt öeldes kuritahtlik," ütleb Lepp.
Lepa kahtlased trikid
ETV programmitalituse juht Ilmar Raag tunnistab, et Lepa aeg oli omamoodi kuldaeg ETVs, kui toodeti saateid ka väikestele sotsiaalsetele gruppidele. Omasaadete maht kasvas kolmandiku võrra. Raha hüppeliselt suurenenud saadete hulga tegemiseks ei olnud. Selleks võeti järjest laenu.
Ringhäälingunõukogu, kes peab ETV majanduse ja programmi järele valvama, andis Lepale piiramatu võimu. Kõik programmi- ja rahaküsimused otsustas Lepp.
Riigi käest raha saav ettevõte keeldus isegi avaldamast oma majandustulemusi. Rahandusministeerium teadis vaid ajakirjanduse kaudu, kuidas rahahädas ETV juhatus on suveks merekaatri liisinud või kuidas seriaali "Tõde ja õigus" tegijad USA telemaastikuga tutvumas käisid.
Lepa ulja tegevuse tulemusena on ETV-l täna võlakohustusi kokku 93 miljonit krooni. Suur osa sellest läks tehnika muretsemiseks, paarkümmend miljonit laenurahast kulus igapäevasele tarbimisele. Kas kogu raha on ikka läinud teleprogrammi arendamiseks?
Raag kehitab õlgu. "See on küsimus riigikontrollile."
Unustage minevik
"Vanemate patte ei pea nuhtlema laste kätte," ütleb ETV arendusdirektor Jaanus Kõusaar. Praegune ETV juhtkond on veendunud, et valitsus peaks kinni maksma kõik minevikuvõlad ja lugema uuenenud ETV majandustegevuse alguseks 1. jaanuari 2001.
ETV tahtis korraga vabaneda võlakoormast ja palus valitsuselt garantiid 77 miljoni kroonise laenu võtmiseks. Sellest oleks kohe tagasi makstud kõik praegused laenud, liisingud ja võlad. 77 miljonit oleks võetud kümneks aastaks, mis oleks võimaldanud rahulikku tagasimaksmist. Kõusaar tõdeb, et laenu intressikulu oleks ulatunud 30 miljoni kroonini.
Rahandusministeerium sellega ei nõustunud. Mängleva kergusega vähendas ETV oma laenusoovi 45 miljonile. Rahandusministeerium kärpis veel ETV unelmaid ja leidis, et ETV põletav rahamure kaob, kui võtta riigi garantiiga 37 miljonit krooni laenu.
ETV võlg on riigi võlg
Rahandusministri nõunik Madis Müller häbeneb riigi otsust garanteerida ETV laen. Kuna telekanal saab raha riigieelarvest ja plaanib lähiajal reklaamist loobuda, on juba ette teada, et garanteeritud laen tuelb maksumaksjal otse kinni maksta. Finantsmõistes ei ole tegemist mingi garantiiga ja kogu summa tuleks kohe kuludesse kanda.
"Selliseid erandeid riigieelarvelist raha saavatele isikutele tuleks teha võimalikult vähe," ütleb Müller. ETV puhul peaks kehtima sama reegel mis teistele, et kui tulusid ei ole, tuleb ka kulusid kokku tõmmata.
Garantii andmisele seadis valitsus kaks tingimust: ETV ja Eesti Raadio tuleb ühendada ning ETV peab aru andma, kuidas ta eelarveraha kulutab.
"Me ei saa anda nii suurt raha "musta auku" lootuses, et selle eest saab hästi huvitavat programmi," ütleb Müller.
ETV nimetab seda ahistamiseks. Ringhäälingunõukogu nimetab seda umbusaldusavalduseks enda vastu. Ilmselt ei ole rahandusministeeriumil ringhäälingunõukogu usaldamiseks ka mingit põhjust. Ainult nõukogu oleks saanud Lepa ajal alanud ülejõu elamise ETVs lõpetada. Luuletaja ja ühiskonnategelane Paul-Eerik Rummo, kes nõukogu pikka aega juhtis, ei saanud sellega hakkama. Jama ETVs on Mart Laari valitsuse üks suuremaid ämbreid raudtee erastamise kõrval.
Gaas põhja!
"Nüüd, poisid, gaas põhja!" soovitas konsultatsioonifirma Hill & Knowlton avalik-õiguslikule telekanalile teisipäeval, kui valitsus otsustas garanteerida ETV laenu vaid 37 miljoni krooni ulatuses. Hill & Knowlton on sellest aastast ETV ametlik suhtekorraldaja.
Endine väärikas pangahärra ja praegune ETV peadirektor Aare Urm tormas nagu narr ajakirjanikele kurtma, et valitsus plaanib ETV välja suretada ning pärast jaanipäeva pole sentigi raha programmi tegemiseks ja Eurovisioon jääb ära.
Selliseid jutte, et raha lõpeb kohe otsa, kuulevad telemaja inimesed aastast aastasse. ETV tiksub aga vaikselt edasi. Suuri staare ETV-sse järele jäänud ei ole. Telemaja keerulistes keldrikäikudes töötab endiselt hulk õliseid vanamehi, kes juba hommikul kell 9 kohvikus Sarviku pudeli taga sumisevad. Mida nad teevad, kui puidu-, remondi jne töökojad juba aastate eest suleti?
Legend räägib, et telemaja keldris töötab ja saab palka mees, kes kogub kokku vanad ajalehed ja pakkepaberi ning lõikab sellest välja paraja suuruse ja kujuga tükke, mida on hea WC seinale naela otsa riputada.
Tiina Joosu
