Sotsiaalmajandusliku Analüüsi Instituudi direktori Juhan Sillaste sõnul on tal Maailmapanga värsked andmed, et Eesti võib sarnaselt teiste Ida-Euroopa riikidega saada 10-30 miljardit krooni 3 protsendise aastaintressiga laenu, kusjuures laenu tagastamine algaks 11. aastast ning erinevalt suurest osast rahvusvahelisest rahast saaksid seda taotleda ka erastruktuurid.

Sarnast laenu on Sillaste sõnul saanud näiteks Poola, Ukraina, Rumeenia ja Makedoonia kaevanduspiirkonnad. Sillaste lisas, et Maailmapank annab laenu koos 10-20 protsendi osa Euroopa Liidu tagastamatu abiga ning laenust keeldudes jäädakse ka abist ilma.

Rahandusministeeriumi asekantsler Renaldo Mändmets ütles, et Maailmapanga laenu puhul võib eeltoodutega lähedasi tingimusi tõesti esineda.

Majandusminister Mihkel Pärnoja sõnul ei ole Maailmapank kaevanduspiirkondade laenuks Eestile ettepanekut teinud. Pärnoja nõuniku Maria Alajõe märkis, et Maailmapanga laenupaketid on suuremahulised ja nõuavad ka kulukat nõustamisteenuse tellimist. "Me ootame siiski Euroopa Liidu struktuurivahendeid, samuti on ettevõtjatel kõikjal võimalik kasutada näiteks riiklikku laenugarantiiasutust Kredex," ütles Alajõe.

Renaldo Mändmetsa sõnul on Eesti laenulimiit täis ning uued seni plaanimata laenud tulevad kõne alla alates 2003. aastast. "Erinevalt näiteks Leedust ja Lätist, kes on palju suuremad laenajad, võtab Eesti laenud riigieelarves kohe täies ulatuses arvele. Laenude tagasimakse osa riigieelarvest suureneb teistel riikidel aasta-aastalt märgatavalt. Samuti tagab laenude kohene arvele võtmine meie ühe kõrgema rahandusliku reitingu, mis võimaldab omakorda Eesti pankadel ja sealtkaudu ettevõtetel soodsamalt laenu saada," rääkis Mändmets.

Ida-Viru maavanema Rein Aidma sõnul hindab maavalitsus lähema kümne aasta laenuvajaduseks piirkonna majandusliku potentsiaali taastamisel 10-20 miljardit krooni, millest põhiosa läheks infrastruktuuri, nagu teedevõrk ja sadamad, ehitamiseks, inimeste õppeks ettevõtluses ja töövõtjatena ning turismi edendamisele ja keskkonnakaitsele.