ETV soovib reklaamist loobumisel 60 miljonit lisaraha
ETV märgib tegevusplaanis, et avalik-õigusliku televisiooni vajadusi arvestav aastane finantseerimisvajadus on 175 miljonit krooni ehk 16 miljonit krooni enam kui telejaama tänavune eelarve. Tänavu katab ETV 159 miljoni kroonisest kogueelarvest 98 miljonit krooni ehk ligikaudu 62 protsenti riigieelarveline toetus, ülejäänu katab telejaam reklaami ja sponsorlustulude ning muude tulude arvelt.
Kui ETV otsustaks reklaamist loobumise kasuks, peaks riigieelarveline toetus kasvama praeguselt ligikaudu 100 miljonilt kroonilt hinnanguliselt 60 miljoni krooni võrra.
Tegevusplaani kohaselt kaoks reklaam ETV-st 2004. aastal ning siis peaks telejaama enda hinnangul toetus riigieelarvest kasvama 2003. aasta 104 miljonilt 162 miljonile kroonile. Alates 2006. aastast peaks riigi toetus tõusma 165 miljonile.
ETV hinnangul tuleb telejaama finantseerida kombineeritult nii, et praegu puudu jääv 70 miljonit krooni kaetakse osaliselt riigieelarvest ning osaliselt teiste kanalite poolt makstavate litsentsitasude arvelt.
Lisaressursi ehk litsentsitasude leidmine lihtsustub ka tunduvalt, kui telereklaamiturul osalejate arv on riiklikult piiratud ning selle kaudu tekib omakorda positiivne efekt reklaami eksklusiivseks muutumise tõttu, leiab ETV.
Eesti Televisioon peab vajalikuks ka ringhäälingunõukogu rolli olulist suurendamist ja täpsustamist, seda soovitavalt seadusetäienduste abil.
Tulevikus peaks ringhäälingunõukogu ETV-ga sõlmima avalik-õigusliku teenuse osutamiseks lepingu, milles on sätestatud iga-aastased konkreetsed eesmärgid ja ülesanded ning mille täitmist ringhäälingunõukogu jälgib ja kontrollib.
Järgnevatel aastatel on ETV hinnangul vaja olla valmis ka sisenemiseks digitaalsesse keskkonda ning lähendada internetti ja televisiooni. Digitaliseerimise eesmärgil kavandab ETV täiendava 11,6 miljoni krooni investeerimist põhivarasse.
Eeldatavalt 2005. aastaks soovib ETV maha müüa oma hooned, kuna praeguse 20.000 ruutmeetri asemel on telejaama vajadused poole väiksemad ning seniste pindade hoidmine ja kaasajastamine on majanduslikult ebaotstarbekas. Olemasoleva hoone renoveerimise arvestuslik maksumus on 70-90 miljonit krooni, eeldatav investeering uue hoone ehitusse oleks 90 miljonit krooni, märgib ETV.
Arvestuslikult kujunevad uue ja renoveeritava hoone kulud ning ülalpidamisega seotud kulud võrdseks kümne aasta lõikes, uue hoone peaks ehitama ja ehitust finantseerima ETV strateegiline partner, kellega sõlmitakse hoone valmimisel pikaajaline rendileping.
Praeguse kinnistu realiseerimisest oodatavat 40 miljonit krooni kavatseb ETV kasutada osaliselt kolimiskulude katteks, investeeringuteks digitaaltehnika soetamisel ning vajalike tehniliste ja koosseisuliste muudatuste läbiviimiseks, sealhulgas ka vajalikeks koondamisteks.
ETV on koostanud oma tegevuskava eeldusel, et riik garanteerib telejaama 77 miljoni kroonise laenu, millest kaetakse 13,3 miljoni ulatuses võlgnevusi hankijatele, refinantseeritakse 43,1 miljoni ulatuses laenusid ja liisinguid, refinantseeritakse 7,5-miljoniline võlg ja 1,5-miljoniline intressivõlg maksuameti ees ning kaetakse investeeringuid põhivarasse 11,6 miljoni ulatuses.
ETV märgib, et juhul kui riik ei garanteeri laenu 77 miljoni krooni ulatuses, peab telejaam ühe valiku korral lõpetama põhitegevuse ja jätkama kulutuste tegemist, mis lähtuvalt seadusandlusest on möödapääsmatud. Teine valik on toota kahjumit ning oodata mõne kreeditori poolt pankrotiprotsessi alustamist, märgib ETV.
Samas valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks ETV-le laenu võtmiseks riigi garantii andmise 37 miljoni krooni ulatuses. ETV juht Aare Urm on soovitust väiksema laenu korral ähvardanud saadete edastamise lõpetamisega alates jaanipäevast.
