EE: Vene sadamad kerkivad siiski
Kui Viiburi poolt tulles Koivisto kiriku juurest veidi Peterburi poole sõita, vilksatab puude vahelt hiiglaslik sadamaehitus. Seal lõpeb Balti Torujuhtmesüsteem, mis peaks tooma Siberi nafta Soome lahe idakaldale.
See on üks osa abinõudest, mis peaksid tõmbama kaubavoo välismaa sadamatest Vene sadamatesse. Välismaa - see on Eesti, Läti ja Leedu. Projekti eesmärk on tõmmata Balti riikidest raha ja töö Venemaale.
Maantee veereb mööda rannikut. Kaberneemelikud maastikud. Kas venelased blufivad või kavatsevad tõesti oma plaani ellu viia? "Tundub küll," ütleb Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov. "Kuid need uued Vene sadamad ei ole vabakonkurentsi tingimustes tasuvad," arvab Sakkov. "Kehvade jääolude tõttu on näiteks Primorski püsikulud liiga kõrged. Ust-Luga vajab pidevat süvendamist."
Nad tahtsid Primorski sadama edenemist vaadata juba möödunud aastal, kuid asi piirdus viinajoomisega kohaliku asekuberneri juures.
Kroonlinna tamm
80ndate lõpus kavandasid venelased Kroonlinna tammi, mis peaks kaitsma Peterburgi üleujutuste ja vaenlaste vastu. Suurem osa sellest on valmis ehitatud.
Vihma sajab. Sõidame mööda tammi. Pisikese turismibussi videost tuleb vene kultusfilm "Vend". Seejärel "Vend 2" ja lõpuks ka "Õde". Seriaal räägib Vene noormehest, kelle isa on retsidivist ja ema lihtsalt õnnetu inimene õnnetus väikelinnas ning vend palgamõrtsukas Peterburis. Pärast sõjaväest naasmist suundub noormees vennale Piiterisse külla. Meie kangelane osutub väga osavaks ja samas heasüdamlikuks relvakäsitsejaks.
Sarja tipphetki on kindlasti koht, kus head lükkavad kombikerega Volvo tagaaknast välja Maksimi raskekuulipilduja ja lasevad maha neid tumeda maasturiga taga ajanud pahad. Või see, kui kuskil tühermaal lüüakse maha pättide eest väikesi tüdrukuid peitnud hea "ment". Viimane on karates tunduvalt nõrgem kui Chuck Norris ja ka Kalashnikovi automaadi on ta maha unustanud. Nii tuleb tal vastu võtta kangelaslik, kuid ebaväärikas surm.
Sarja moraal on lihtne: pahad tuleb maha lasta enne, kui nad jõuavad head maha lasta.
Kroonlinnast ei ole kaugel Peterburi sadam. Kui Primorski naftaterminaal hakkab kindlasti sööma lätlaste rahalehma, siis Peterburg on väga oluline konkurent Tallinnale.
Kui Peterburi suursadama kvartalimahud on kasvanud 63 000 tingkonteinerilt 93 000 tingkonteinerini, siis eestlased ja lätlased maadlevad kvartalis alla kahekümnetuhandeliste kogustega. Tallinna vast avatud konteinerterminaalil on pikk maa areneda.
Peterburi konteinerterminali moderniseerimisega peaks aastaks 2004 tõusma terminali maksimaalne võimsus 330 000 konteinerini aastas.
"Üritame kliendile pakkuda võimalikult kvaliteetset teenust. Kõike, mida nad soovivad, ja rohkemgi veel," ütleb Muuga konteinerterminali kommertsdirektor Igor Zimin. "Eks siis ärimehed ise otsustavad, millised transiidikoridorid on neile kõige soodsamad."
Transiidi vajalikkusest
Aeg-ajalt puhkeb Eestis vaidlus transiidi vajalikkuse üle. Eesti Panga maksebilanss reedab, et Eesti teenis 2000. aastal 25 miljardit krooni teenuste ekspordist ja 56 miljardit krooni kaupade ekspordist. Teenuste eksport on ennekõike transpordi-, transiidi- ja turismiteenused. Ja ennekõike kaetakse teenuste ekspordi 10 miljardi kroonise positiivse bilansiga kinni kaubandusbilansi 13 miljardi kroonine puudujääk.
Lihtsamalt öeldes, kui Eesti rahakotis tekib puudujääk, aga arved tahavad maksmist, siis tuleb pakkuda teenuseid. Mõnede Eesti ärimeeste ja poliitikute hirm ongi, et kui Vene sadamad valmis saavad, siis Eesti sadamate teenuseid ei ole enam vaja ning rahakott jääb tühjaks.
Veel piltlikumalt öeldes - kui isa ja ema rahakott ning ka külmkapp on tühjad, siis nad peavad hakkama mõtlema, milliseid teenuseid rahakoti täitmiseks osutada. Nad võivad üritada ka kaubandustehinguid. Näiteks osta hulgilaost 8 krooniga banaane ja tänavanurgal üritada need 12 krooniga edasi müüa.
Ja kui ühel päeval on tänavanurgal juba mitu perekonda banaane müümas, siis on nad sunnitud banaanide hinda langetama ja nende kasum langeb.
Sakkovi sõnul ei näe ta Vene sadamates suurt ohtu enne aastat 2015. Vene analüütikute hinnanguil muutuvad uued sadamad soodsate asjaolude kokkulangemisel konkurentsivõimeliseks aastaks 2010. Kuid pole välistatud, et uued sadamad hakkavad konkureerima ennekõike omavahel.
"Ma ei ole jumal. Ma ei ole poliitik," ütleb Igor Zimin. "Ma ei saa garanteerida meeletuid kasvutemposid. Kui me suudame käesoleval aastal 60 000 tingkonteinerit läbi lasta, siis see on ligi 20 protsenti rohkem kui 2000. aastal. Tähtis on kliendile näidata, et terminal areneb ja suudab kliendile pakkuda paremat teenust," ütleb Zimin, osutades uuele sajatonnise tõstejõuga Austria kraanale.
Ust-Luga liivaväljal
Ust-Luga kohal surub õhtupäike ennast pilvede vahelt välja. Uus maantee. Hiiglaslik liivaväli. Siin ehitatakse sadamat samal põhimõttel kui Muugale. Mere põhjast pumbatakse liiva välja ja sellest saab tulevase kai alus.
Projekt kulgeb rahastamisraskutega. Kavandatud 400 miljonist rublast jõudis sadamasse 2000. aastal vaid 65 miljonit. Tänavu on alanud aktiivne täiendava raha otsimine, teatab www.seanews.ru. Roshimterminal teatas hiljuti uutest rahastamisskeemidest ja Venemaa peaminister Mihhail Kasjanov andis korralduse kuskilt veel välja kaevata 170 miljonit rubla.
Sakkov vaatab Ust-Luga välju ja ütleb, et aastaga ei ole siin palju muutunud.
Plaanitavad sadamad
Primorsk
- Kuulub Balti Torujuhtmesüsteem (BTS)
- Venemaa valitsus võttis torujuhtme ehitamise otsuse vastu 16.10.1997. Torujuhtme pikkus on 2718 kilomeetrit ja kogumaksumus ligikaudu 2 miljardit dollarit. Projekti esimeses etapis peab valmima torujuhe Kirishi-Primorsk ja naftaterminaal Primorskis võimsusega 12 miljonit tonni aastas. Terminaali maksumus 170 miljonit dollarit.
- Projekti koordinaator on Transneft AO.
Ust-Luga sadam
- Asub 110 kilomeetrit Peterburist Läänes, Eesti piiri ääres. Sadamat ehitab 1992 aastal asutatud AO Ust-Luga.
- Kõigepealt peab valmis saama söeterminaal võimsusega 8 miljonit tonni aastas. Esimene järk peaks valmima käesoleva aasta lõpus. Projekti kogumaksumus 257 miljonit dollarit.
- Lisaks kavas maagi-,mineraalväetiste-, puidu- ja segalastiterminal. Ning metallurgiakombinaat projektvõimsusega 1 miljon tonni vanametalli aastas.
- Sadam vajab pidevat süvendamist.
Batareinaja
naftasadam
- Asub Peterburist 65 kilomeetrit Läänes. Ehitustöö peaks algama 2004. Seotud Kirishi naftatöötlemise tehase hüdrokrakkimisseadme valmimisega. Projekti kogumaksumus 350-500 miljonit dollarit. Konkureeriv projekt Primorski naftasadamaga, mistõttu konfliktid Transnefti ja Surgutneftegazi vahel.
Sankt-Peterburgi
meresadam
- Teostamisel konteinerterminali moderniseerimise esimene etapp (1998-2003) - maksimaalne võimsus 350 000 tingkonteinerit aastas. Projekti maksumus 19 miljonit USD.
- Teine etapp (2004-2010) - 550 000 tingkonteinerit aastas.
- Lisaks ehitatakse mineraalväetiste ja kaalisoola ümberlaadimiskompleks. Esimene etapp peaks valmima 2002 jaanuaris. Projekti maksumus 106 miljonit USD.
Võssotski sadam
- Balthimeksport plaanib vedelväetiste terminali maksumusega 75 miljonit dollarit.
- Lähedale plaanib vedelväetiste terminali ka Venemaa keemiatööstuse kontsern Agrohimpromholding. Lisaks kavas rajada tehas kogumaksumusega 369 miljonit dollarit.
Primorski gaasiterminal
- Jermilovskaja lahte plaanitakse rajada terminal vedeldatud naftagaaside ümberlaadimiseks, maksumusega 50 miljonit
dollarit.
Paavo Kangur
