Norralased proovivad uuesti Eestisse puitmassitehast rajada
"Praegu on kaks alternatiivi, Kunda ja Kehra. Lõplikult pole me veel kummagi kasuks otsustanud," rääkis Larviki esindaja Rolf Andersson. Et aga Kehras paberit tootva Horizoniga pole Larvik kokkuleppele saanud, on tõenäolisem asukoht Kunda, kirjutab greengate.ee.
"Mõlemale kohale tehakse detailplaneering ja paralleelselt ka keskkonnamõjude hindamine," lubas norralaste heaks töötav Endel Linnupõld firmast E–Konsult. Koha lõpliku valiku järel tuleb avalik keskkonnamõjude hinnangu arutelu.
"Niikuinii ostame enamuse toormaterjalist, haavapuust, Eestist," lausus Andersson. "Siia tehas ehitada on nii meile kui ka Eestile kasulikum."
Soodsate asjaolude korral loodavad norralased tehase püstitada juba sel sügisel.
Larvik Celli Eesti tütarfirma Estonian Celli tehas saab olema kolm korda suurem kui emafirma oma Norras Larviki linnas. Larviki tehase tootmisvõimsus on 40.000–45.000 tonni puitmassi.
Mullu püüdis Estonian Cell rajada puitmassitehast Türile Pärnu jõe äärde. Toona protestisid plaani vastu keskkonnaspetsialistid, väites, et tehase heitveed jõuavad Pärnu lahte ja moodustavad seal vee–elustikule üliohtlikke supermürke.
Rolf Andersson tunnistas, et Larvik Cellil oli plaanis Türil üles panna vana, Taanist demonteeritud puitmassitehas. "Nüüd kasutame parimat võimalikku tehnoloogiat, tehas tuleb täiesti uus," lubas ta.
Anderssoni sõnul on seetõttu suureks kasvanud tehase hind. Uus tehas maksab esialgselt teatatud 400 miljoni krooni asemel koguni 1,2 miljardit krooni.
120.00 kuupmeetri puitmassi tootmiseks kulub 300.00 kuupmeetrit haavapuitu. Puu kooritakse, purustatakse veskis, pleegitatakse naatriumperoksiidiga ning segatakse veega.
Anderssoni sõnul pole õige öelda tehase kohta tselluloositehas, sest see on mehaanilise puitmassi tehas. Vett kulub tonni valmis puitmassi kohta 10 kuupmeetrit, elektrit 150–200 kilovatt–tundi. Tehase mehaaniline puidupurustusveski on väga suure elektritarbega. "Kui keskkonnasõbralikult see elekter toodetakse, selle eest me ei saa vastutada," lisas Andersson.
Keskkonnaeksperdi Marek Strandbergi sõnul on norralaste kasutatav tehnoloogia suhteliselt ohutu. "Ei midagi väga hullu reostuskoormusega tundub see tehnoloogia toime tulevat."
Pigem on Strandbergi sõnul oluline küsimus, kust tehas oma tooraine ostab, kuivõrd keskkonda säästvalt ning seadusi austavalt see varutud on.
Estonian Cell lubas ses suhtes looduskaitsjatega koostööd teha. Pool vajaminevast materjalist saab uus tehas riigimetsast, mis saab tänavu säästva majandamise sertifikaadi.
