Tehnikaprofessoril valmis Saaremaa silla katsemudel
Eesti sillaehituse grand old man Valdek Kulbach on üldjoontes välja arvutanud ja joonestanud mandri ja Muhumaa vahelise silla, mis kulgeks kõige tõe-näolisemalt Virtsust üle Viirelaiu Muhusse. Sel nädalal näitas ta mudelit ja oma arvutusi maanteeameti juhtkonnale.
Asukoht pole paigas. Silla täpne asukoht pole maanteeameti peadirektori asetäitja Peeter Skepasti sõnul veel paika pandud, kuid Tartu ja Stockholmi ülikooli uuringute põhjal läheks Viirelaiu kaudu kõige mõistlikum koridor.
“Sild oleks 6,1 kilomeetri pikkune, algaks ja lõpeks tammiga, mis on odavam kui sild ja seda tuleks teha nii pikalt, kui looduskaitse lubab,” rääkis Kulbach. Suurem osa sillast oleks talasild ehk toetuks merepõhja.
“Keskele jääks laevu läbilaskev osa, mis on 300 meetrit pikk ja kõrguks 35 meetri kõrgusel vee kohal ning selleks olen pakkunud kolm varianti,” selgitas professor. Just see keskmine ja silla muljetavaldavaim osa on katsemudeliks vormitud.
Kulbach joonestas esimesed rippuva keskosa variandid 1200 meetri pikkusena, kuid on seda lõiku järjest lühendanud.
Katsemudel oli arvestatud 480-meetrisena ja nüüd on professor jõudnud 300 meetrini. “Talasild on kaks kuni kaks ja pool korda odavam kui rippuv sild ning juttu oli, et keskmine, laevatamiseks sobiv osa võib ka ainult 250-meetrine olla,” rääkis professor. “Ja ikka oleks see pikem kui ühelgi Soome sillal,” muigas Kulbach.
Maksab ka silmailu. “Oleme nõus silmailu eest ka natuke rohkem maksma,” väljendas maanteeameti seisukohta Skepast.
Kulbachi joonestatud sild maksaks suurusjärgus 1,5 miljardit krooni. Maanteeametile finantsanalüüsi teinud Price Waterhouse Coopers on silla hinnaks määranud 1,3 miljardit.
Kulbach tahab koos abilistega veel arvutada ja leida sillaosade erinevate variantide puhul täpse sillameetri hinna.
“Hea, kui keegi midagi entusiasmist teeb,” lausus Skepast. “Maanteeamet ei ole talle siiani midagi maksnud,” lisas ta. Skepast tunnistas, et kuni pole veel poliitilist otsust, kas sild üldse ehitatakse, on raske öelda, mil määral edaspidi professor Kulbachi tehtut kasutatakse või aluseks võetakse.
Üleeile professori tööga tutvumas käinud maanteeameti juhid jätsid kohtumise kinnituseks maha raamitud pildi 1930. aastate lõpul valminud joonestuse Muhu ja mandri vahelisest sillast.
Rippuval osal kolm varianti
Professor Valdek Kulbach pakub silla keskmiseks ja ühtlasi kõige kallimaks osaks kolm varianti: kaarsilda, rippsilda või vantsilda.
“Kuigi olen kõik oma teadustööd teinud rippsildade alal, ei taha ma öelda, et eelistan seda,” ütles professor.
Eestis on vantsild – silda hoiavad kõrgete sillapostide otsast lähtuvad sirged trossid – näiteks Pärnus. Vantsillad on populaarsed ka Soomes.
Rippsildadest on Eestis tuntuim Viljandi sild, aga hiljuti on need valminud ka Kurgjal ja Võrus. Rippsildu armastavad ehitada rootslased ja norralased.
Tuntuim Eesti kaarsild asub Tartus ning maailma tuntumaid on Sidney sild. Euroopas eelistavad kaarsildu sakslased.
“Kaarsild tuleb odavam kui rippsild,” ütles professor, hoidudes isiklikust hinnangust.
“Norralased pakkusid välja, et kogu sild võiks olla talasild, mille keskel laevatamiseks kõrgemad talad,” rääkis ta, näitas pilti ja raputas vaikselt pead. “See oleks trööstitu,” lausus vana professor.
