Tööelu uurijad üllatavad optimistlike tulemustega

Soome tööuurijate hinnangul on Eesti inimesed tööeluga rahul Eesti osapoole sõnul küsitleti liiga positiivseid inimesi

Eestlased ei rabele enam ületunde teha nagu neli aastat tagasi, töötempo ei võta võhmale ja tööstressi on tunduvalt vähem, seisab soomlaste uuringu “Tööelubaromeeter” vaheetapi kokkuvõttes.

Balti riikide tööelubaromeetreid uurib Soome tööministeerium ning uuringu tulemused avalikustatakse järgmise aasta veebruaris.

Soomlaste Balti riike käsitleva uuringu järgi teevad Eesti töötajad ületunde vähem kui neli aastat tagasi, musta palka saadakse ja makstakse vähem, vähenenud on inimeste hulk, kes peavad tööd liialt intensiivseks.

Septembris Tallinnas peetud töötervishoiupäeval loetletud tööelunäitajad on soomlaste vahekokkuvõttest märksa vähem roosilised. Näiteks teatas sotsiaalministeeriumi tööosakonna juhataja Tiit Kaadu, et 50–60 protsenti haiguse tõttu töölt puudumisi on seotud tööstressiga. 38 protsenti töötajatest teatas, et nende mureks on tööstress, lisas tööala asekantsler Piret Lilleväli. Aastas kulub stressiga seotud haiguste raviks 47,7 miljonit krooni.

Eesti Päevaleht esitas soomlasi huvitanud küsimused katseks viie eluala esindajale. Neist neli (kultuuri- ja kaubandustöötaja, ehitustööline ja turundusjuht) väitsid, et nende tööpäevad on aastatega pikenenud, palk jäänud samaks kui neli aastat tagasi, õhkkond on tööl närviline ja hommikul tullakse tööle koondamishirmus.

Vaid üks – reklaamikonsultant – väitis, et pühendab nüüd oma elule rohkem aega, kui seda oli võimalik teha veel mõni aastat tagasi.

“Kui kontoris ringi vaadata, siis ega enam keegi poole ööni küll laua taga istu. Pigem jäetakse midagi tegemata ja alustatakse ülemusega läbirääkimisi töökoormuste hajutamiseks,” ütles reklaamimüüja Anu Karits.

Millest siis tuleb Eestis viimasel ajal esitletud tööuuringute ning soomlaste töö erinevus?

Tööosakonna nõunik Malle Kindel peab üheks põhjuseks positiivsete inimeste sattumist valimisse. “Uuringus on alati mingi veaprotsent sees. Kui valimisse sattusid positiivse mõtteviisiga inimesed, siis tulemused näitavad nende suhtumist,” sõnas Kindel.

“See on ju täielik jama. Meie sotsiaalministeeriumil endal on hoopis kurvemad andmed ette näidata,” suhtus tööstressi uuriv psühholoogiaprofessor Mare Teichmann tööandjate keskliidu koduleheküljel rippuvasse optimistlikku refereeringusse. “SaarPoll ise on kord saanud tulemuseks, et 14 protsenti meie töötajatest on pidevas stressis, millest me siin üldse räägime.”

Uuringu vahekokkuvõte märkis ka seda, et personaalarvuti, e-posti, interneti ja mobiiltelefoni töökohal kasutajate arv Eestis on suurem kui Lätis ja Leedus.