Eesti kaitseb põlevkivienergeetikat
Ehkki põlevkivienergeetika on üldiselt ebaefektiivne ja loodust saastav, on julgeoleku-, majandus- ja sotsiaalpoliitilisi põhjuseid, miks sellest loobumine ei tule niipea kõne alla. Eesti ei taha sattuda sõltuvusse Venemaa elektrist, elektri suuremahuline import annaks hävitava hoobi väliskaubandusbilansile, samuti jätaks see tööta tuhandeid Ida-Virumaa muukeelseid töötajaid.
Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Mihkel Veiderma hinnangul jääb põlevkivi Eesti peamiseks elektriallikaks aastateni 2020–2030, kuid selle osatähtsus peaks vähenema: “Ainuüksi põlevkivile enam orienteeruda ei saa. Põlevkivi kõrval peavad tulema turule teised kohalikud energiaallikad – turvas ja taastuvad energiaallikad. Suurenema peab maagaasi osatähtsus.”
Eesti on võtnud kohustuse toota 2010. aastal 5,1% elektrienergiat taastuvatest allikatest nagu tuul, vesi, puit. Praegu on nende osa alla ühe protsendi.
Majandusminister Liina Tõnissoni sõnul on probleemiks rohelise energia kõrge hind. Küsitlused näitavad, et 91% elanikest ei ole nõus loodussäästliku elektri eest peale maksma.
Tõnissoni hinnangul näib tuuleenergia tootmine olevat praeguse hinnapoliitika juures Eestis kasumlik. Seda kinnitab väliskapitali innukas tegevus. Samas on tuuleenergia ebakindel ning vajab tasakaalustamist teiste liikide poolt. Potentsiaali näeb majandusminister puidu ja prügilagaasi kasutamisel.
Akadeemik Veiderma sõnul peaks põlevkivi osakaal energia tootmisel langema aastaks 2015 kahe kolmandikuni kogumahust.
Veiderma ei välista ka tuumaenergia kasutamist, ent Eestile üksipäinis käiks see selgelt üle jõu. Balti riikide ühine tuumajaam Ignalinas oleks üks võimalik lahendus.
